Väike statistiline tagasivaade möödunud kuumale suvele.
Üldine kasvuperiood (ööpäeva keskmine temperatuur üle 5 °C) algas Jõgeval 12. aprillil. See on 1922.-2020. a keskmisest 10 päeva varem ja kliimanormist, s.o 1991-2020. a keskmisest, 6 päeva varem. Kasvuperiood lõppes Jõgeval esialgste arvutuste järgi 23. oktoobril (2 päeva keskmisest/kliimanormist hiljem), kasvuperioodi pikkuseks kujunes 194 päeva. Kasvuperioodi lõpp ja pikkus võib praeguse seisuga siiski veel muutuda, sest viimased soojad päevad on ööpäeva keskmise temperatuuri taas üle 5 kraadi kergitanud.
Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 °C) algas Jõgeval 10. mail (4 päeva keskmisest ja 1 päev normist varem) ja lõppes 15. septembril (7 päeva keskmisest ja 8 päeva normist varem). Aktiivne kasvuperiood kestis Jõgeval 128 päeva, s.t oli keskmisest 3 ja normist 7 päeva võrra lühem.
Meteoroloogiliste näitajate järgi algas klimatoloogiline suvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 13 °C) 1. juunil ja lõppes Jõgeval 1. septembril. Klimatoloogiline suvi kestis Jõgeval 92 päeva, mis on võrdne pikaajalise keskmise suve kestusega.
Südasuvine soe periood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 15 °C) algas 3. juunil (keskmisest ja kliimanormist 2 nädalat varem) ja lõppes 18. augustil (võrdne pikaajalise keskmisega, kliimanormist 6 päeva võrra varem). Periood vältas 76 päeva, mis on keskmisest 15 ja normist 7 päeva rohkem.
Viimane öökülm õhus registreeriti Jõgeval 5. mail (keskmisest 17 päev ja normist 14 päeva hiljem) ning esimene sügisene miinustemperatuur maapinnal 22. septembril (keskmisest ja normist 1 ja 4 päeva varasem kuupäev). Öökülmavaba periood õhus vältas 139 päeva, mis on keskmisest 14 ja normist 11 päeva võrra lühem.
2021 aasta taimekasvuperioodi iseloomustavad jahe ja kuiv aprill, jahe ja vihmane mai, kuumad ja kuivad juuni-juuli, taas vihmane ja keskmisest jahedam august ja oluliselt jahedam september. (joonis 1). Kuu keskmise õhutemperatuuri järgi olid aprill, mai, august ja september Jõgeval kliimanormist külmemad (vastavalt 0,4; 05, 0,7 ja 1,5 kraadi võrra); juuni ja juuli aga soojemad vastavalt 4,0 ja 3,5 kraadi võrra).
Maksimaalne temperatuur tõusis Jõgeval suvel üle 25 °C 39 päeval, üle 30 °C 11 päeval.
Efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure kogunes Jõgeval aprilli algusest juuli keskpaigani 890 kraadi, augusti lõpuni 1440 kraadi ja oktoobri lõpuni 1661 kraadi. Oktoobrini summeeritud pikaajalisest keskmisest soojussummast on see 1. aprillist 31. oktoobrini 1581 °C, mis on keskmiselt kogu soojal perioodil kogunevast summast 217 kraadi ja normist 101 kraadi võrra rohkem. Sügisperioodil (1. septembrist 31 oktoobrini) kogunes sel aastal efektiivset soojust 258 °C, mis on sarnane väärtus selle perioodi pikajalisele keskmisele. Aktiivset soojust kogunes 2021. aasta kasvuperioodil Jõgeval 2110 °C, mis on keskmisest 160 ja normist 40 kraadi võrra rohkem. Üle 10-kraadisel perioodil kogunes aktiivset soojust 2055 °C.
Päikest paistis perioodil 1. aprillist kuni 31. oktoobrini 1564 tundi, mis on kliimanormist 60 tunni võrra rohkem. Aprillis moodustas kuu päikesepaiste kestus normist 105%, mais 73%, juunis 142%, juulis 118%, augustis 60%, septembris 168% ja oktoobris 87%.
Perioodil 1. aprillist kuni 31. oktoobrini 2020 kogunes Jõgeva ilmajaama andmeil sademeid 525 mm, mis on sarnane kogus kasvuperioodi pikajalisele keskmisele. Kuivemad kuud olid Jõgeval keskmisega võrreldes mai, august ja oktoober, muul ajal sadas tavapärasest rohkem. Kuu sademete summa moodustas vastava kuu vaatlusaastate keskmisest hulgast aprillis 130%, mais 57%, juunis 196%, juulis 129%, augustis 93%, septembris 83% ja oktoobris 154%.
Veidi pikemalt ja natuke laiemalt.
Esimese kevadise soojalaine algus 12. aprillil määras kasvuperioodi alguse suuremas osas Eestist. Saartel, rannikul ja Kirde-Eestis jäi kevade algus siiski veel maikuuni venima. Peale esimest hoiatust võttis kevad endale siiski tulemiseks rahulikult aega ja aprilli lõpp ning maikuu kujunesid ilma poolest taas heitlikuks ja jahedaks, ühe soojema perioodiga mai keskel. Jõgeval hakkasid rohumaad aprilli lõpuks rohetama, ka taliviljapõllud muutusid aina rohelisemaks. Aprilli lõpu külmema perioodi saabumiseks ei olnud talivilja kasv siiski veel nii aktiivseks läinud, et öökülmad oleks orasele liiga teinud. Talinisu alustas võrsumist heas seisukorras, kuu lõpuks olid veel vaid üksikud taastumata lapid. Talirukis sai Jõgeva katsepõldudel aga tugevamaid talvekahjustusi (eelkõige lumiseen) ja pilt põldudel oli aprilli lõpus väga kirju. Taliraps sai veel mai alguses kergeid külmakahjustusi, mis õnneks ei olnud väga tugevad ja taimed taastusid ilusti. Maikuust jäid kindlasti meelde ka tugevad sajud, sealhulgas sadas mõnel korral ka lund. Mitmes kohas registreeriti uued kuu sademete rekordid ja kohati sadas kuu norm päeva-paariga maha. Tänu jahedale ilmale võttis mulla soojenemine kauem aega, mis koos tugevate sadudega muutis suviviljade külviaja keerulisemaks. Taliviljade jaoks oli selline ilmastik aga soodne – põllud olid mais ja juuni alguses väga ilusad ja elujõulised.
Juuni algus tõi lõpuks kaasa soojad ja päikesepaistelised ilmad. Nagu oleks loodus plõksuga ühelt režiimilt teisele lülitunud, tõusid nii öised kui päevased õhutemperatuurid lausa üleöö. Üleminek klimaatilisele suvele (ööpäeva keskmine temperatuur üle 13 kraadi ) toimus enamuses vaatluskohtades 1. juunil, et juba 3. juunil teha ruumi südasuvele (temperatuur üle 15 kraadi). Taimed muidugi ei lasknud endale sõna “suvi” ka mitte kaks korda öelda ja asusid mühinal kasvama. Alates 15 juunist hakkas ilm aga üha kiiremas tempos soojenema ja edasi valises üle kuu aja järjest väga kuum ilm. Ilmateenistus kuulutas sel suvel välja kaks kuumalainet - 18-23 juunini ja 2-18. juulini. Kõik Eesti vaatlusjaamad registreerisid vähemalt ühel päeval maksimaalseks temperatuuriks üle 30 kraadi, juunikuu soojarekordid uuenesid 15. meteojaamas. Maapinnal näitasid meie põllutermomeetrid üle 50 kraadi.
Kuumus tõmbus tagasi alles augustiks, mis kujunes harjumatult jahedaks – keskmine temperatuur peaaegu kraadi võrra normist jahedam. Kokkuvõttes oli tänavune suvi jahedast augustist hoolimata rekordiliselt soe - suve keskmine õhutemperatuur oli kõigi aegade kõige soojem, 18,6 °C (norm 16,4 °C).
Juba juuli keskpaigaks oli ka selge, et maksimumilähedasi saake ei tasu sel aastal loota. Statistikaameti andmetel jäi 2021 aastal teravilja-, kaunvilja- ja kartulisaak mullusega võrreldes keskmiselt umbes 20% väiksemaks. Sealjuures vähenes taliteravilja saak keskmiselt 15 ja suviviljal 30%, kaunviljal 35%, kartulil 30%. Peamiselt kahjustas saaki põuane suve algus. Teraviljade tera ei jõudnud niiskuse puudusel täituda ja jäi õhukeseks, pärsitud oli kartuli mugulate moodustamine. Paremad saagid kujunesid pigem raskema lõimisega muldadel, mis vähestki niiskust hoida suutsid. Samuti on teada, et liiga kõrged temperatuurid loomise eel või õitsemise ajal põhjustavad teraviljadel arengu liigset kiirenemist. Sel aastal esinesid Jõgeval nädal enne kuni 2 nädalat pärast suviodra loomist (25. juuni) iga päev maksimumtemperatuurid 25 ºC, mis on teaduskirjanduse põhjal teravilja jaoks saaki vähendav lävitemperatuur. Kuna taliteraviljad alustavad kasvu ja arengut varem, siis taliviljade jaoks oli kuumalaine alguseks kõige kriitilisem periood läbitud ja kuumus kahjustas neid tõenäoliselt vähem. Sel aastal osutus tõeliseks pääserõngaks aga hoopis taliraps, mille saagid ületasid kohati talinisu saake. Talirapsi peamine õitsemise algus jäi veel enam-vähem jahedale ajale ja tundub, et just seetõttu suutis raps kuumale paremini vastu pidada.
