21. kalendrinädalal oli heintaimede areng suhteliselt aeglane.
Liblikõieliste kasvukõrguse juurdekasv jäi vahemikku 3–15 cm. Haljasmassisaak oli olenevalt domineerivast liigist ja mullaviljakusest 6–24 t/ha, mille kuivainesisaldus 11,7–20,0%. Taimik oli ikka veel varsumise ja kõrsumise faasis ning nädalavahetuse sademetejärgselt oli proovide kuivainesisaldus sellel korral väiksem kui 23. mai kuiva ilmaga võetud proovidel.
Analüüsiandmete järgi oli rohi suure toiteväärtusega ja kvaliteedi näitajad on vähe muutunud. Kuivaine seeduvus ületas jätkuvalt kõigis proovides 70%. Suurem rohu toiteväärtuse vähenemine oli Jõgeva timutil, kuivaine seeduvuse langus päevas oli – -0,72%. Proteiinisisaldus rohus oli kõrge (15,7–27,7%): liblikõielistega taimikus on nüüd liblikõielised mõjule pääsenud ja mõjutavad proteiinisisalduse suurenemist.
Nädala sajusummaks kogunes Kuusikul 25 ja Jõgeval 21 mm. Sakus, Viljandis ning Saaremaal jäi sajuhulk alla 10 mm. Nädala ööpäevakeskmine temperatuur proovivõtukohtades jäi vahemikku 9,3 (Jõgeval)–15,5 (Valga) kraadi. Efektiivsete temperatuuride juurdekasv jäi vahemikku 46–53 kraadi. 30. maiks kogunes efektiivseid temperatuure kõige rohkem Pärnusse 182, järgnesid Valga 178 ja Saaremaa 174 ning Viljandi 168 kraadiga. Kuusikule ja Jõgevale kogunes 157 ning kõige vähem efektiivseid temperatuure kogunes Sakku vaid 139 kraadi. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus suurenes 21. kalendrinädalal kuni 20 cm võrra, küündides kõrgema agrofooniga põldudel 50 cm.
Järgmised proovid võetakse 6. juunil.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja
Riigi ilmateenistuse(http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.
Autorid: Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld
