Liigu sisu juurde

Otsi lehelt

Avaleht / Uudised

23. nädala SILOSEIRE:

Heintaimede kasv on ilma soojenemisel toimunud kiires tempos.

Osadelt proovivõtmise põldudelt on rohi niidetud ja sileeritud, seepärast on tabelis analüüsiandmeid
vähem.

Heintaimede kasv ja areng toimus 23. kalendrinädalal hoogsamalt. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus
oli 50-70 cm ja varajased liigid ning sordid näitasid loomise faasi saabumist. Kõrreliste heintaimede
kasvukõrgus suurenes 23. kalendrinädalal keskmiselt 15 cm võrra (vahemikus 11-24 cm). Liblikõieliste
heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 16 cm ja taimed olid varsumise faasis. Efektiivseid
temperatuure lisandus nädalaga keskmiselt 54 kraadi. Enamuses Eestis oli 5.juuni õhtuks kõrreliste
optimaalseks niiteajaks vajalik soojussumma laekunud: vegetatsiooni algusest oli
efektiivsetetemperatuuride summa Lõuna-Eestis 230-250, Viljandis ja Kuressaares 225 ja kõige vähem
Põhja-Eestis (Saku) 190 kraadi.

Kuivainesaagi juurdekasv nädalaga oli märkimisväärne – keskmiselt 1,5 t/ha, jäädes vahemikku 1,3 kuni
6,0 t/ha Saaremaal. Võetud proovide toiteväärtuse näitajad olid endiselt heal tasemel ja muutused
minimaalsed. Kõrreliste kuivaine seeduvus vähenes kuni 0,6% võrra päevas (vt tabel). Suurim muutus
toimus põldtimuti taimikul, olles ligikaudu 1 % päevas. Segukülvides oleva liblikõielise mõjul oli
seeduvus 2-7% võrra suurem. Proteiinisisaldus oli rohus endiselt kõrge, päevane muutus jäi alla 1%.
Proteiinisisaldus oli rohu kuivaines nädalaga vähenenud võrdlemisi ulatuslikult (kõrrelistel 4-6%, segudes
2-4%), mis näitab, et lämmastikväetise mõju hakkas vähenema.

Sooja ilma tõttu oli seedumatu (ADF) kiusisalduse suurenemine 0,3-1,23% võrra päevas, mis vähendas
seeduvust keskmiselt 0,45 % päevas ja oli kõrrelistel mõnes proovis juba 65%. Metaboliseeruvaenergia
sisaldus oli 10,1-11,5 MJ/kg KA. Vähemalt 30%-line liblikõieliste osatähtsus rohus võimaldab
optimaalset niiteaega viia 3-4 päeva hilisemale ajale. Kõrreliste niitmise optimaalne aeg on käes.

Soovime edukat sileerimist!

13. juunil võetakse kasvavast rohust uued rohuproovid.

Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (https://www.looduskalender.ee/n/) ja
Riigi ilmateenistuse(http://www.ilmateenistus.ee) andmeid.

Autorid: Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld

Tutvu analüüsitulemustega
Siloseire
Uncategorized
Priit Pechter

Priit Pechter

10.06.2022

Samal teemal

Kõik uudised