Rohusilo tegemise optimaalse aja info 31.mai PMK analüüside alusel Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid
21. nädal kujunes Jõgeval tavapärasest jahedamaks. Kui pikaajalise keskmise järgi kõigub mai
viimasel nädalal ööpäeva keskmine õhutemperatuur Jõgeval 12 ja 13 kraadi vahel, siis lõppenud
nädalal jõudis see sinna vahemikku ainult teisipäeval ning kolmel päeval jäi keskmine kümnest
kraadist veidi madalamakski. Pühapäeva öösel langes minimaalne õhutemperatuur 0,6 kraadini ja
maapinnal esines öökülma. Efektiivseid temperatuure on kogunenud kasvuperioodi algusest
30. maiks Pärnusse 237, Võrru ja Valka 220–224. Veidi vähem kogunes Jõgevale ja Viljandisse –
198 ja kõige vähem Kuressaarde, Sakku ja Kuusikule – 171–182 kraadi. Lõuna-Eestis sai
heintaimede kasv ja areng korraliku hoo sisse. On toimunud hoogne heintaimede massi
suurenemine, kuid samal ajal on vähenenud toiteväärtus. Kuivaine saake hinnates oli
viljakamatel muldadel ja väetatud põldudel kasvanud hea saak (3,2–5,08 t ha-1), seevastu nõrgemal väetamis- foonil ja vanematelt rohukamaratelt oli saagi juurdekasv väiksem. Instituudi (U. Tamm järgi) uuringutest on selgunud, et efektiivsete temperatuuride summa suurenemisel 10 kraadi võrra väheneb esimese niite kasvuperioodil kuivaine seeduvus varajasel punase ristikul 0,33, lutsernil 0,41 ja kõrrelistel 0,55% võrra ööpäevas. Analüüsiandmete järgi on rohi endiselt suure toiteväärtusega. Kuivaine seeduvus püsib kõrge – endiselt üle 65% ja metaboliseeruva
energia sisaldus 11 MJ/kg KA. Suurema toiteväärtusega kõrrelistel (karjamaa-raihein, harilik
aruhein, roog-aruhein) oli kuivaine seeduvus hea (vastavalt 72%, 68%, 68%). Kuivaine seeduvus
ületas 70%. Proteiinisisaldus on võrreldes eelmise nädalaga langenud, kuid püsib veel kõrge, sest
enamik kõrrelisi on kõrsumise faasi jõudnud, üksikud nt keraheinad on loomise faasi algul,
rebasesaba alustas õitsemist. Liblikõieliste heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 21.
kalendrinädalal 8–13 cm, varajane punane ristik ja lutsern on varsumise faasis.
Kiusisaldus jätkuvalt suurenes (maksimaalselt ADF 0,49% ja NDF 0,96% päevas), kuid jääb
ikkagi kvaliteedilt normi piiresse.
Järgmised proovid võetakse 7. juunil.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri ja Riigi ilmateenistuse andmeid.
