Artikkel on avaldatud ka põllumajandus.ee.
2021. aastal oli Eestis nisukasvupind rekordiliselt kõrge, kusjuures suurema osa sellest moodustas talinisu. Sellele on kaasa aidanud kasvatamiseks pakutavate sortide suur ja mitmekesine valik ja viimaste aastate soodsad talved, tänu millele kõik sordid on ilusasti kevadise kasvuperioodi alguseni vastu pidanud. Soe suvi, mis aitab teraviljadel kiiremini valmida ja need siis varakult koristatud saavad, aitavad samuti kaasa uue hooaja taliviljade pinna kasvule. Keskmine talinisu saagikus võib heal saagiaastal (näiteks 2019) olla ligi 30 % kõrgem kui suvinisul. Eriti tuleb kahe nisutüübi saagi vahe esile põuasel ja kuumal 2021.a , mil suvinisu kohati väga palju kannatas ja kahjuks väljendus see ka madalamates saaginumbrites. Jõgeva tali- ja suvinisu kollektsioonkatse paarikümne sordi keskmiste saagitasemete võrdlus näitas, et talinisu sortide keskmine saagikus oli 80-90 % parimate aastate tasemest ja suvinisul umbes 60%. Piirkonniti võib tulemus olla erinev.
Kuigi nisu võib pidada soojema kliima taimeks, on tegelikult suuremad saagilootused siiski mõõduka temperatuuri ja piisava sademete hulga juures.
Kuigi 2021. aastat võib Eestis pidada kuuma ja põuarekordite aastaks, olid tegelikult kasvutingimused piirkonniti erinevad. ETKI on mitmetel aastatel korraldanud talinisu sortide ja aretiste võrdluskatseid lisaks oma aretuspõldudele ka tootjate juures. 2021. aastal jätkus sellealane koostöö Rannu Seeme OÜ-ga. Annikoru lähedal asuva talinisu tootmispõllule oli rajatud sordivõrdluskatse nii enamlevinud kui ka uute ja huvitvate talinisu sortidega. Samad sordid olid külvatud ka Jõgevale.
Erinevused seisnesid agrotehnikas, mullastikus ja ilmastikus. Kui Jõgeval oli näiteks lämmastikväetise tase (N) 150 kg/ha, siis Rannus N tase 193 kg/ha. Juunikuus tuli Jõgeval sademeid vaid 11 mm, Rannu Seeme OÜ lähedal Elvas aga 68,8 mm (ilmateenistus.ee andmetel).
Talinisu sortidest olid katses ‘Ada’, ‘Avenue’, ‘Creator’, ‘Edvins’, ‘Fredis’, ‘Janne’, ‘Julie’, ‘Kallas’, ‘KWS Emil’, ‘Perenaise’, ‘Ramiro’, ‘Ruske’, ‘Skagen’, ‘Spencer’ ja ‘Toras’.
Annikoru põllul oli sortide keskmine saak 8,8 t/ha ja Jõgeval 8,1 t/ha. Lisaks kõrgemale agrofoonile aitas seal suuremale saagitasemele kindlasti kaasa ka veidi väiksem talvekahjustuste tase. Kui talv oli kõikide sortide talvitumisele suhteliselt soodne, siis märstikuu ootamatu lumi sulale maale tekitas Jõgeval suurema lumiseene kahjustuse taseme, millest enamus sorte siiski ilusasti välja kasvasid. Rannu Seeme OÜ kõrgem agrofoon andis saagiedu võrreldes Jõgevaga just tänu suure saagipotentsiaaliga sortidele – ‘Creator’, ‘Toras’, ‘KWS Emil’, ‘Skagen’. Jõgeval oli suurem saak ‘Juliel’ ja ‘Ramirol’. Saagirekordid tulidki Annikorus ‘Creator’ 10 t/ha (arvestatuna niiskusesisaldusele 14%), ‘Skagen’ 9,9 ja ‘Toras’ 9,7 t/ha.
Keskmine 1000 tera mass oli kõrgem Annikorus, kuid mahumass oli parem Jõgeva katses.
Suur erinevus oli ka sortide kõrre pikkuses. Kuna Rannu Seeme kasutas ka kõrretugevdajat, siis olid sordid keskmiselt 24 cm lühemad. Kõrretugevdaja kasutus mõjus eriti hästi ‘Ramiro’, ‘Ruske’, ‘Ada’, ‘Kallase’, ‘Julie’ ja ‘Edvinsi’ pikkusele. Jõgeva katses olid kõik sordid üle 100 cm pikad. Kuigi intensiivsema agrotehnoloogia puhul on pikema kõrrega sordid altimad lamandumisele, saab seda riski vähendada kõrretugevdaja kasutamisega. Väiksem kõrretugevdaja mõju oli lühema kõrrega sortidele ‘Janne’, ‘Creator’, ‘Avenue’.
‘Avenue’ on teistest sortidest erinev, sest on ülivarajase loomise ajaga. Kuid küpsus saabub sel sordil ‘Fredisega’ umbes samal ajal. ‘Avenue’ ei ole Eestis sordilehel.
Väga suured erinevused olid sortide küpsetuskvaliteeti ennustavatel näitajatel – proteiini ja kleepevalgu sisaldusel. Sel aastal oli kvaliteedi varieerumisel suur mõju nii kasvukeskkonnal ja ilmastikul. Jõgeval oli katses olnud sortide keskmine proteiinisisaldus 11%, Rannu Seeme põllul aga 14,8%. Rannu Seeme väetamisplaanis oli lämmastikväetis ka hilisemates kasvufaasides ja see kasutati piisava niiskuse olemasolul efektiivselt ära, siis kõrgema saagitaseme juures ei vähenenud ka proteiini sisaldus. Annikoru katsepõllul esines sademeid veidi rohkem ja väetis pääses paremini mõjule kui põua käes vaevleval Jõgeva põllul.
Ka keskmisel kleepevalgu tasemel oli kahes katsekohas suur vahe. Annikorus katse keskmine kleepevalgu sisaldus oli 32,3 ja Jõgeval 21,2%. Sortidest olid konkurentsitult parima keskmise proteiini ja kleepevalgu sisaldusega ‘Fredis’, ‘Perenaise’ ja ‘Ramiro’. ‘Fredise’, proteiinisisaldus oli Annikorus isegi 17,6 % (Jõgeval 12,4), ‘Ramirol’ 17,2% (Jõgeval 11,3) ja ‘Perenaisel’ 17,0 (Jõgeval 11,5).
Rannus oli ‘Fredise’ saak 7,6, ‘Ramiro’ 7,9 ja ‘Perenaise’ 8,4 t/ha. Jõgeval olid saagid veidi väiksemad (va ‘Ramiro’). Suurima saagiga sortidel ‘Creatoril’ ja ‘KWS Emilil’ 14,5 – 14,7 % proteiinisisaldus Annikorus (Jõgeval 10,3 – 10,6%). Erinevate kõrge saagipotentsiaaliga söödanisu sortide kleepevalgud jäid Annikorus vahemikku 28,9 – 34,2% ja Jõgeval 15,1 – 20,5%.
Annikoru põldudelt, kus saadi kõrge kleepevalgu sisaldus, oli ka väga kõrge gluteeni indeks, mis näitab, et kleepevalk ei olnud väga kvaliteetne (see indeks peab olema optimaalses vahemikus, mitte liiga kõrge ega liiga madal). ‘Jannel’ ja ‘Spenceril’ oli indeks isegi 100. Kleepevalgu kvaliteet sõltub küll sordist kuid oma osa mängib ka õhutemperatuur, mis soodustab erineva kvaliteediga valgufrakstioonide teket. Kõrge proteiini ja kleepevalgu sisaldusega sordil ‘Fredis’ oli gluteeni indeks 45 – 67, ‘Ramirol’ 70 – 92 ja ‘Perenaisel’ 70 – 95.
Sel aastal on tulnud üles küsimus talinisu langemisarvust. Kasvuperiood oli kuiv ja kuum. Väga suur osa talinisust saadi loodetavasti koristatud ilma suuremate vihmahoogudeta. Kuid siiski tuli signaale, et mõne sordi langemisarv on üllatavalt madal. Jõgeva katses oli kõikide sortide langemisarv tublisti üle 300, mõnedel ka ligi 400 sek. Ka Rannu Seeme OÜ katses oli enamuse sortide langemisarv kõrge kuid ‘Ramirol’ kahe korduse keskmisena vaid 233 sek, mis on katse keskmisest palju madalam. Selle sordi puhul on selliseid üllatavalt madalaid langemisarvu näitajaid, mis näitavad tärklist lagundava ensüümi alfa amülaasi aktiivsust, tulnud ette ennegi. Kas see sort on eriti tundlik õhtustele ududele ja hommikusele kastele või on tegu kuumašokiga tera arengu teatud ajal, mis võib eelnimetatud ensüümi tegustema lükata, seda ei oskagi päris täpselt öelda.
Selle aasta kohalike kuumalainete ja ekstreemse põua, metsa ja põllutulekahjude ja Euroopas aset leidvate üleujutuste taustal tekkis ehk sagedamini kui varem küsimus, et mis saab meie loodus- ja põllumajanduskeskkonnast kliimamuutuste kontekstis edasi. Vaadates erinevaid raporteid ja mudelite kirjeldusi ennustatakse Põhja- Euroopasse globaalse soojenemise tulemusena nii soojemaid talvesid ja tugevate tormituulte sagenemist.
Globaalse temperatuuri tõusu korral kannatavad põua tõttu pigem lõunapoolsed Euroopa piirkonnad. Meie piirkonnas võib suureneda sademete kasv. Kui see juhtub suve teisel poolel vilja valmimise ja koristusperioodi ajal, siis see rikub küpsetuskvaliteedi ja võib vähendada saagi kättesaamist, terade idanemisvõimet. Tormituuled võivad tuua kaasa vilja lamandumise.
Mõnedes traditsioonilistes nisukasvatuse piirkondades võivad tingimused muutuda ekstreemseks – kuumaperioode ja põuda on rohkem. Meil võivad talved olla veidi soojemad, sademeid rohkem. Võimalik, et see tähendab talivilja pindade kasvu suurenemist ka tulevikus.
Lisaks suurema saagipotentsiaaliga sortide kasvatamisele peame edaspidi tähelepanu pöörama, et kasvatajatel oleks sordivalikus ka hea küpsetuskvaliteediga nisusordid.
