Marite Juurik1,2, Pille Sooväli1, Andres Mäe1
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Fungitsiidiresistentsuse probleemi kriitilisust fütopatogeensete seente hulgas hakati tajuma 2000. aastate alguses, kui fungitsiidiresistentsuse tase kerkis hüppeliselt mitme levinud fütopatogeense seene, sealhulgas ka odrapõlde kajustava Ramularia collo-cygni populatsioonides. Nii suurenes ajavahemikus 2005-2007 strobiluriinide (QoI rühm) suhtes resistensust põhjustavat mutatsiooni G143A sagedus märgatavalt üle kogu Euroopa (Fountaine et al. 2009). Fungitsiidide pidev ja tugev surve patogeeni populatsioonile on kiirendanud ka selliste mutatsioonide akumuleerumist, mis annavad neid kandvatele patogeenidele resistentsuse nii asooli (DMI rühm) (V136A, I381V, S524T) (Cools and Faaije, 2008; Rehfus et al., 2019) ja suktsinaatdehüdrogenaasi (SDHI rühm) (C-H146R, C-H153R, C-H171G) (Rehfus et al., 2019) rühma. Fungitsiidi resistentsust põhjustavate mutatsioonide levik odra põlde kahjustava patogeeni… 137
fungitsiidide suhtes. Esialgu ei peetud seda probleemiks, kuna resistentsuse tase oli madal ning uusi ja tõhusaid fungitsiide avastati pidevalt juurde. Kasvava ohumärgiks oli aga see, et sageli ei põhjustanud mutatsioonid resistentsust mitte ainult ühe fungitsiidi vaid sageli isegi kogu fungitsiidide rühma suhtes (Piotrowska et al., 2017). Nagu mitmed uurijad on näidanud, eluneb ramulariat tekitav seen seemne sees (Havis et al., 2014; Matusinsky et al., 2011), mis muudab keeruliseks fungitsiidi jõudmise seeneni ning seemnete puhtimise küsitavaks (Havis et al., 2015). Seega
jääb Ramularia tõrjel otsustavaks lehestiku fungitsiidiga pritsimine. Eestis isoleeriti Rcc esmakordselt suviodra sordilt “Maali” ja aretiselt SJ11609 a. suvel (Sooväli et al., 2014). Kuid juba mõne aasta möödudes oli haigustekitaja levinud ka taliodra põldudele (Mäe et al. 2018). Tänapäeva fungitsiidides kombineeritakse peamiselt kolme keemilise rühma ühendeid – asoole, strobiluriine ja suktsinaat-dehüdrogenaasi inhibiitoreid. Alljärgnevalt on andtud ülevaade enamlevinud mutatsioonidest Ramularia collo-cygni populatsioonides aastatel 2018-2019.
Loe kogu artiklit Agronoomia 2020 kogumikust lk 136.
