28. mail 2021 jõudis Jõgevale rõõmustav teade: – hariliku lutserni sort ‘Heiti’ on Prantsusmaal edukalt läbinud eristatavuse, homogeensuse ja stabiilsuse katsed ning esitatud aretusmaterjal, (ar. nr 414), on tunnistatud sordiks. Materjal esitati katsetuseks 2016. aasta sügisel, vastust tuli oodata 4,5 aastat. Majanduskatsed toimusid Eestis, PMK Viljandi katsekeskuses aastatel 2017-2019 ja lõppesid samuti edukalt. Sordilehte võtmise otsus langetati juba 2020. aastal, kuid tingimusel, et Prantsusmaalt tuleb positiivne otsus. Nüüd on kõik nõuded täidetud ja loodetavasti juunis 2021 lülitatakse sort ‘Heiti’ Eesti riiklikku sordinimekirja.
Sordi aretuse alguseks võib pidada aastat 1992. Siis külastas Jõgeva Sordiaretuse Instituuti USA teadlane Austin Campbell, kes tutvus põllul minu lutserni aretuse lähtematerjali kollektsiooniga. Seal ta nägi USA sorte. Nende seemned olin hankinud VIR-i geenipangast. Võrreldes kohapeal aretatutega nägid USA sordid nõrga talvekindluse tõttu üsna viletsad välja. Austin Campbell kutsus mind seejärel 1993. aasta varakevadel USA-sse, kus 5 nädala jooksul oli mul võimalus tutvuda heintaimede sordiaretusega paljude sealsete ülikoolide juures. USA keskses geenipangas Beltsvilles valiti mulle välja 18 USA põhjapoolsete osariikide ja 12 Kanada päritolu, geenipanga andmeil kõige talvekindlamat, sordi seemned. Külvasin need Jõgeval välja 28. mail 1993.
Katsed USA geenipanga juhendi järgi kestsid aastatel 1993-1998. Katses kontrolliti materjali talvekindlust, haiguskindlust, saagivõimet ning saagi kvaliteedi näitajaid. Standardsorti ‘Jõgeva 118’ ületasid kuivainesaagilt usutavalt vaid Kanada sordid ‘ Alouette’ ja ‘Caribou’. Esimestel saagiaastatel paistsid silma veel Kanada sordid ‘Oac Minto’, ‘Peace’ ning USA sort ‘MN GRN-14’ Lisaks saagivõimele ja rahuldavale talvekindlusele paistsid need sordid silma meie sortidest erineva kasvurütmiga – kiirema kasvuga niidete järel. Katsetatud Ameerika päritolu lutsernisortide seemnesaagi võime meie oludes osutus tagasihoidlikuks. Eelpoolnimetatud Ameerika mandrilt pärit sorte kasutati edaspidi sordi ‘Heiti’ aretustöös. Eesmärgiks seati sordi loomist tingimustesse, mis kaasnevad kliima soojenemise ja vegetatsiooniperioodi pikenemisega.
Aretustöö toimus esimestes etappides üksiktaimede istandustes, kus mitme põlvkonna jooksul kasutati manuaalsel ristamisel sortide õietolmu segu. Eesti sortidest olid ristamisel kasutusel ‘Jõgeva 118’ ja ‘Karlu’. Nende ülesandeks oli parandada seemnesaagi võimet ja tagada talvekindlust. Kogu aretustöö jooksul toimusid valikud haiguskindlusele , talvekindlusele ja seemnesaagivõimele.
Loodud aretusmaterjali hinnati aastatel 2007-2008 kontrollaias, mille tulemuste põhjal lülitati 45 perspektiivset aretusnumbrit eelvõrdlusesse. Eelvõrdluskatsest (saagiaastad 2010-2012) valiti vahepaljunduseks 12 parimaks osutunud numbrit, millest seemnesaagi põhjal valiti omakorda põhivõrdlusesse 10. Põhivõrdluskatse viidi läbi aastatel 2013-2016. Põhivõrdluskatsest valiti kuivainesaagi andmete põhjal välja neli perspektiivset aretusnumbrit, milledega rajati 2015 paljundused sordi üleandmiseks vajaliku seemnekoguse tootmiseks. Neljast paljundatud aretusnumbrist tehti lõplik valik – valiti seemnesaagi suuruse põhjal – aretusnumber 414. V
Valitud aretusnumber esitati riiklikesse katsetustesse sordinimega ‘Heiti’. Sordinimi meenutab varem siintöötanud liblikõieliste heintaimede aretajat Heiti Kotkast.
Sort ‘Heiti’ on mõeldud kolmeniiteliseks kasutamiseks.
Riiklikes majanduskatsetes olid 2018 a kuivainesaagid: ‘Heiti’ 12493 , ‘Jõgeva 118’ 12050 ja ‘Karlu’ 11017 kg/ha, 2019. a: ‘Heiti’ 15253, ‘Jõgeva 118’ 14997 ja ‘Karlu’ 14218 kg/ha. Sort ‘Heiti’ ületas mõlemal aastal sordi ‘Karlu’ saaki usutavalt, sordi ‘Jõgeva 118’ saaki katsevea piires. Saagi ületamised tulenesid paremast ädalakasvust – II ja III niite saak oli ‘Heitil’ standardsortidest suurem. Uue sordi talvekindlust hinnati standardsortidega võrdseks – 9 palliga. Majanduskatsed seemnesaaki ei kontrolli.
Sordi ‘Heiti’ aretustöö vältas pikka aega. Selle aja jooksul on mind paljud kolleegid aidanud, kellele võlgnen tänu. Rene Aavola osales USA ja Kanada lutsernisortide võrdluskatse läbiviimisel. Selle katse andmeile tugines tema teadusmagistri töö. Kolleeg Sirje Tamm on aidanud kaasa katseandmete statistilisel töötlusel. Põldkatsete läbiviimisel on viimastel aretustöö etappidel abiks olnud vanemagronoom Sirje Suur, agronoomid Malle Kingsepp ja Kaja Kabanen, mehaanik Gunnar Vasemägi ning katsetehnikud Daggy Meedla ja Viktoria Vend. Kõik nad väärivad kiitust ja tänu.
