Rannu Seeme OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituut on juba väga pikaajaliselt teinud mõlemale osapoolele huvitavat ja kasulikku koostööd. Kui ETKI katsete korraldamiseks tootjate seast partnereid otsib, siis Madis Ajaotsa nimi kõlab kandidaatide seas väga tihti. Üks koostöö vorm on väga pikaajaliselt olnud ETKI aretusmaterjali ning Eestis enamlevivate teraviljasortide katsetamine Rannu Seeme OÜ tootmispõldudel. Eelnevatel aastatel on olnud võimalus neid katseid näha suviste põllupäevade-esitluspäevade ajal. Sel aastal aga saab iga huviline ise minna vaatama talinisu Rannu katset, mis asub Puhja-Konguta tee ääres, kohe Annikoru Teraviljakeskuse kuivatitest üle tee. Õigele kohale viitab teele paistev teabetahvel ”Koostöökatse” (koordinaadid 58°16’32.6″N 26°18’08.4″E). Vaata katse asukohta siit.
Talinisu sorte on katses 13 ja perspektiivset aretusmaterjali 11 genotüüpi. Aretusmaterjali testimine erinevates katsekohtades põhivõrdluse faasis aitab aretajal välja valida erinevates kasvutingimustes paremini kohastuvad sordid. Samas on tootjatel alati huvitav jälgida, kuidas mitmed erinevad sordid just tema põldudel saaki ja kvaliteeti annavad. Lisaks talinisudele on külvatud ka üks talitritikale. Sortide valikul lähtuti seemnekasvatuses enamkasvatavatest sortidest ning oma kandidaadid sai välja pakkuda ka põllumeeste ühistu KEVILI agronoom. Sordid on 9 ruutmeetristel lappidel ning igat sorti kolmes korduses. Iga lapi ees on ka sordi nimi väikesel etiketil. Katsel tehtud tööd ja kasutatud väetised ning taimekaitsepreparaadid on katse juures teabetahvlil kirjas. Lisainfot on võimalik küsida ka ETKI talinisu aretajalt Reine Koppelilt (reine.koppel@etki.ee).
Esimesed tulemused saime juba kevadel, kui tegime talvekindluse vaatlused. Jõgeva katsele mõjus märtsikuine lumeperiood karmimalt kui Rannu katsele. Kuigi kõik sordid taastusid sellest lumiseene kahjustustest, jäid siiski mõned lapid veidi hõredamaks. Parimad talvitujad olid 2021. aastal Jõgeval ’Ada’, ’Avenue’,’Fredis’, ’KWS Emil’ ja ’Tarso’ ning Rannus ’Bosporus’, ’Fredis’ ja ’KWS Emil’. Sellel aastal on taimehaigused mõõdukalt lööbinud, tugevamalt on haigestunud lühema kasvuajaga sordid. Taimi on nakatanud helelaiksus, nisu-pruunlaiksus, jahukaste ja kollane rooste. Kõigi haiguste suhtes on Rannu katses kindlamad ’Bohemia’, ’Creator’, ’Janne’, ’Spencer’ ja ’Skagen’.
Lisaks erinevale agrotehnoloogiale ja mullastikule mõjutab talinisu sorte ka kahes katsekohas olev erinev ilmastik. Näiteks Jõgeva sai kuuma juunikuu jooksul sademeid vaid 11 mm, Rannu katse nii suures põuas ei olnud.
Nii nagu paljudel eelmistel aastatel, näitas ka 2020 aasta talinisu koostöökatse katse väga huvitavaid tulemusi. Kui Rannus oli talinisude saagitase 8,4 – 12,8 t/ha, siis Jõgeval 6,2 – 9,8 t/ha, proteiinisisaldus Rannus kasvanud talinisudel 12,2 – 15,0% ja Jõgeval 8,4 – 10,4%. Samas oli Rannus väga tugev lamandumine, mida Jõgeval ei olnud. Väetiste tase oli Rannus palju kõrgem. Kindlasti toob ka 2021. aasta huvitavaid tulemusi.
Artikkel ilmus 8. juulil pollumajandus.ee
