Raimo Kõlli, Karin Kauer, Tõnu Tõnutare
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetool
Muldkatte lämmastikseisundil on oluline roll mistahes maismaaökosüsteemi moodustumises ja talitlemises, kuna sellest sõltub mulla viljakus, tema talitlemise (sh vare lagunemise) intensiivsus ja elurikkus ning muldkatte sobivus põllu-, rohu- või metsamaaks. Mistahes muldkatte N-seisund sõltub ennekõike selle koosseisus domineerivatest mullaliikidest ja mullastikulisest mitmekesisusest. N-seisund sõltub väga palju ka mullavälistest teguritest nagu klimaatilisted tingimused, ala geoloogia ja hüdrograafia (DeBusk et al., 2001). Mitte vähe ei ole mulla seisund sõltuv ka ühiskonna suhtumisest maakasutuse ja muldade kaitse poliitikasse. Et suurem osa lämmastikust ja osa taime toiteelementidest ringleb mulla orgaanilise aine koosseisus, määrab mulla huumusseisund vägagi palju ka tema N-seisundis (Chapman et al., 2013).
Mulla N-seisundi mõistmiseks on vajalikud andmed mulla üldlämmastiku (Nüld) ja orgaanilise süsiniku (Corg) sisalduse (kontsentratsioon ja varu), erinevate mullaliikide ja maakasutuse viiside kaupa erinevates muldkatte kihtides huumuskate, alusmuld). Olulisteks näitajateks on ka C:N suhe ja muldkatte alla jääva kihi N-seisund. Kahjuks on Eestis vähesel määral uuritud N üld akumulatsiooni ja aastakäivet erinevate maakasutuste korral. Hoopiski vähe on andmeid alusmulla ja mulla lähtekivimi N-seisundi kohta. Küll aga on antud töö autorid eelnevalt põhjalikult käsitlenud samade Eesti põllu- ja rohumaa muldade Corg akumulatsiooni ja aastakäivet. Lähtudes sellest on need autorite varasemad uurimused Corg suhtes (5 artiklit, mida töös ei viidata) võetud aluseks ka käesolevale N-seisundi uurimisele, mille eesmärkideks on:
(1) esitada andmeid Eesti valdavate põllu- ja rohumaa mullaliikide N üld kontsentratsiooni (g N üld kg-1) ja varude (Mg N üld ha-1) kohta muldkatte erinevates kihtides;
(2) uurida N üld sisalduse vastastikust seost mulla Corg sisaldusega determinatsioonikordaja (R2) ja C:N suhete kaudu;
(3) esitada domineerivate põllumajanduslikult kasutatavate mineraalmullaliikide ja turvasmullaerimite üldistatud N-seisundi andmed normaalsete mineraal- ja turvasmuldade kompleksmaatriksil, näitamaks N-seisundi muutusi seoses muldkatte omaduste muutustega.
Loe kogu artiklit Agronoomia 2020 kogumikust lk 25.
