Eestimaa suvi on käes, päikesevärvi kõik läeb...
Kes Eestis ka selle aasta juuni teises pooles "kehva suusailma" kohtas, sellel pidi küll roppumoodi halba õnne olema. Sest ilm ise oli igal pool küll lausa südasuvine. Südasuvi meteoroloogide žargoonis tähendab seda, et ööpäeva keskmine temperatuur püsib üle 15 kraadi - enamuses vaatluskohtades toimus see üleminek sel aastal 3. juunil.
Jõgeval toimusid erinevatest piirtemperatuuridest üleminekud sellistel kuupäevadel:
Juunikuu keskmine temperatuur jäi kõikjal vahemikku 17-20 kraadi (joonis 1). Eestimaa suvi, ega ta enam palju soojemaks minna ei saagi (hold my beer, turtsatab selle peale kliimasoojenemine).
Et aga juunikuine ilma-üle-virisemise norm mitte täitmata ei jääks, siis õnneks tekkis selleks juba jaanipäeva paiku hea võimalus - ilm kippus ülemääragi kuumaks, kuivast rääkimata. Mingil hetkel ei rõõmustanud järjekordne kuumalt lainetav päev enam vist isegi mitte suvitajaid, põllumeestest rääkimata. Jooniselt 2 on näha, et kui ööpäeva keskmine temperatuur ületas kliimanormi praktiliselt kogu juunikuu jooksul, siis kuu kolmanda dekaadi alguses oli see erinevus eriti suur - kuni 10 kraadi võrra. Ilmateenistus kuulutas välja kuumalaine (ja eks me nüüdseks juba teame, et see ei jää ka mitte selle suve viimaseks)
Meeldetuletuseks, kuumalaineks nimetatakse olukorda, kus on vähemalt kolm päeva järjest täidetud vähemalt üks kahest tingimusest:
- ööpäea maksimaalne temperatuur üle 27 kraadi
või
- ööpäeva keskmine temperatuur üle 20 kraadi.
Üks või mõlemad kriteeriumid täitusid sel aastal alates 18. juunist, mõnel pool lühemalt, mõnel pool pikemalt järjest, teisal kuu lõpuni välja - ja mõnel pool järgnes vahepealsele pisut jahedamale perioodile ka uus "lainetus". Kuumuse jaotus ja intensiivsus sõltus eelkõige mere lähedusest (joonis 3). Saartel ei tõusnud maksimaalsed temperatuurid nii kõrgele kui sisemaal - nii tõusis Ristnas, Sõrves, Vislandil ja Roomassaares maksimaalne temperatuur juunis "ainult" kord või kaks üle 27 kraadi, Ruhnus aga mitte kordagi. Samal ajal püsis sisemaa jaamades maksimaalne temperatuurinäit üle 27 kraadi piiri kuni 8 järjestikusel päeval, mõnes jaamas ka 5 päeva järjest üle 30 - see on juba nö teise taseme ehk ohtliku ilma hoiatus. Kõige kuumem hetk registreeriti 23. juunil Narvas - 34,6 kraadi (Eesti uus juunikuu soojarekord). Kuumalaine definitsiooni järgi oli see "laine" aga ka saartel ja rannikul siiski olemas - ka seal püsis ööpäeva keskmine temperatuur üle 20 kraadi piiri - see tähendab, et olulist leevendust kuumale ei andnud ka öötunnid.
Kuum, päikseline, äikseline - see võib tähendada nii sademeid kui ka mitte sademeid. Ja nii ta juunikuus oligi. Mõnel pool sadas, teisal mitte. Järgnev kaart (joonis 4) põhineb kättesaadavatel mõõtmistel, ja ei anna paraku täielikku ülevaadet, sest äikesevihmad on väga kohaliku iseloomuga ja sademete hulk võib ka väga väiksel territooriumil oluliselt erineda. Siiski on ka selle ebatäiusliku pildi pealt näha sademete suur territoriaalne erinevus. Sademete hulk varieerus 11-12 millimeetrist kuus (Jõgeva, Ruhnu) kuni 70 mm ümbrusse (Heltermaa, Tartu). Siiski ei saanud ka suuremate sademetega kohad midagi ega kuidagi üleliia - kui Jõgeval sadas kuu jooksul vaid 13% normist, siis Tartus 78%. Eesti keskmine sajuhulk oli 31 mm, mis on vaid 44% normist (70 mm).Kui vaadata juunikuu sademete ajalist jaotust ja võrrelda nt kõige väiksema ja kõige suurema sajuhulgaga jaamasid (joonis 5), siis näeme, et ka suurema summaarse sademete kogusega kohtades sadas vihma pigem üksikute hoogsadudena ja suure osa kuust valitses ikkagi kuivus. Jõgeval on aga kogu kasvuperioodil (alates aprillist) sadanud kokku 114 mm, mis on selle perioodi normist 70% (joonis 6).
Juunikuus kogunes Jõgeval efektiivseid (üle 5 °C) temperatuure 419 kraadi, mis on 119 kraadi võrra rohkem kui kliimanorm. Suurem juunikuu efektiivsete temperatuuride summa on Jõgeval 100-aastases vaatlusreas esinenud kolmel aastal. Kasvavas kokkuvõttes kogunes kuu lõpuks efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure Jõgeval 623 °C, mis on normist tänu jahedale aprillile ja maile vaid 55 kraadi võrra rohkem, 100 aasta pikkuse vaatlusrea keskmisest aga 105 kraadi võrra rohkem. Üle Eesti on efektiivseid temperatuure kogunenud 30. juuni seisuga 490 ja 676 vahel (joonis 7).
Aktiivseid (üle 10 °C) temperatuure kogunes Jõgeval 30. juuniks 800 kraadi, mis on kliimanormist ligi 80 kraadi võrra rohkem. See näitab, et sooja juuniga on aprillis ja mais puudujäänud soojus nö "tasa arveldatud". Kogu see soojus ei ole küll kahjuks saagi kujunemisele enam kasulik, kuna paljude kulturide jaoks on juunikuu temperatuurid üle nende temperatuurioptimumi ja selline olukord koos niiskuse puudusega hoopis kahandab võimalikku saaki.
