Lutsern on valgurikas kõrgeväärtuslik pikaealine söödataim.
'Heiti' sordi aretuse alguseks võib pidada 1992. a kui Jõgevat külastas USA teadlane Austin Campbell, kelle kaudu jõudis sordiaretaja Ants Bender USA ja Kanada kõige talvekindlamate lutserni sortideni. Katsed, kus kontrolliti materjali talvekindlust, haiguskindlust, saagivõimet ning saagi kvaliteedi näitajaid USA geenipanga juhendi järgi, toimusid aastatel 1993-1998. Standardsorti 'Jõgeva 118' ületasid kuivainesaagilt usutavalt vaid Kanada sordid ' Alouette' ja 'Caribou'. Esimestel saagiaastatel paistsid silma veel Kanada sordid 'Oac Minto', 'Peace' ning USA sort 'MN GRN-14' Lisaks saagivõimele ja rahuldavale talvekindlusele paistsid need sordid silma meie sortidest erineva kasvurütmiga. Eelpoolnimetatud sorte kasutati sordi 'Heiti' aretustöös.
Eesmärgiks seati sordi loomist tingimustesse, mis kaasnevad kliima soojenemise ja vegetatsiooniperioodi pikenemisega. Kui Ameerika sortide ülesandeks oli uuele sordile anda suurem saagivõime, siis ristamisel kasutatud Eesti sortide 'Jõgeva 118' ja 'Karlu' tagasid talvekindluse ja suurema seemnesaagi.
Sordi nimetus on valitud spetsiaalselt meenutamaks Jõgeval töötanud liblikõieliste heintaimede aretajat Heiti Kotkast.
Riiklikes majanduskatsetes olid 2018. a kuivainesaagid: 'Heiti' 12493 , 'Jõgeva 118' 12050 ja 'Karlu' 11017 kg/ha, 2019. a: 'Heiti' 15253, 'Jõgeva 118' 14997 ja 'Karlu' 14218 kg/ha. Sort 'Heiti' ületas mõlemal aastal sordi 'Karlu' saaki usutavalt, sordi 'Jõgeva 118' saaki katsevea piires. Saagi ületamised tulenesid paremast ädalakasvust - II ja III niite saak oli 'Heitil' standardsortidest suurem. Uue sordi talvekindlust hinnati standardsortidega võrdseks.
Sort 'Heiti' on tõhus täiendus Eesti riiklikku sordinimekirja liblikõieliste heintaimede valikusse. Sordi kiirem ning suurem kevadkasv ja eriti ädalakasv, võrreldes standardsortidega 'Jõgeva 118' ja 'Karlu', on kindlasti tootjatele meelt mööda. Kolmas niide on tavapärane, see ei sõltu ilmastikuoludest. Sort paistab silma ka väga hea talvekindluse poolest.
Sordiaretaja Ants Bender on Jõgeval sordiaretusega tegelenud juba üle 40 aasta. Tema teadus- ja uurimistööd Jõgeval on seotud heintaimedega. Ta on aretanud kaheksa sorti, täpsustanud heintaimede seemnekasvatuse agrotehnoloogiat, loonud happelistel raba-muldadel muruvaiba tootmise tehnoloogia, uurinud süvitsi ristikut ja lutserni jne. Ta juhtis Jõgeva Sordiaretus Instituudi aretusosakonda 1986 -2013. Ants Benderit võib julgelt nimetada ka Eesti sordiaretuse pärandihoidjaks. Tema kirjutatud artiklid ja ülevaated on alati väga põhjalikud.
