Teraviljakasvatus
2011
2010
2008
- Viljelusviiside mõjust suviteraviljade terasaagile ja kvaliteedile erinevatel väetisfoonidel - Tiia Kangor, Ilmar Tamm, Ülle Tamm, Anne Ingver
- Sordi tähtsus Tartu Veski toidunisu varumisel – Leonid Dulub
2007
- Erinevate lämmastikunormide mõjust suviterviljade saagile ja proteiinisisaldusele - Tiia Kangor, Ilmar Tamm, Ülle Tamm, Anne Ingver
- Kemira pikaajaline väetiskatse 2007 – Tiia Kangor
- Suviteraviljade mahekatse tulemused Jõgeva SAIs – Ilmar Tamm , Ülle Tamm , Anne Ingver
2006
Talinisu
2012
2009
2008
- Talinisu sortide Ada ja Ebi omadused ja kasvatamise eripära – Reine Koppel
- Talinisu sort 'Ada' näitas end heast küljest ka 2007 aastal.
- Talinisu katse 2008 - Reine Koppel
2007
- Talinisu sordid ja kasvatamine - Reine Koppel
- Talinisu sortide majanduslikud ja bioloogilised omadused 2006. aastal – Reine Koppel
- Talinisu ja talitritikale majanduslike ja bioloogiliste omaduste võrdlus – Reine Koppel, Anne Ingver
- Talinisu sordid ja nende omadused – Reine Koppel
2006
- Talinisu ja talitritikale 2005. a katsetulemusi Jõgeva SAIs - Reine Koppel
- Uued talinisu sordid ADA (Leedu) ja EBI (Saksa) - Reine Koppel
- Talinisu sordilehe sordid. Kvaliteet ja selle kujunemise tingimused. – Reine Koppel
- Talinisu ja rukki talvekindlusest - Reine Koppel
- Talinisu sortidevahelised erinevused 2006. aastal Jõgeva SAI s - Reine Koppel
2005
2004
Suvinisu
2009
2008
2007
- Suvinisu sortide saagikus ja kvaliteet 2006.a. – Anne Ingver
- Kuidas eristada suvinisu sorte põllul? – Merlin Haljak
- Ilmastiku mõju suvinisu saagi kujunemisele – Anne Ingver , Reine Koppel
- Suvinisu saagi ja kvaliteedi erinevus mahe ja tavakatses – Anne Ingver
- Suvinisu katsed 2007 – Anne Ingver
2006
- Suvinisu sordilehe sordid. 2005.a. andmed - Anne Ingver
- Nisu kvaliteediomaduste kujunemine sõltuvalt sordist ja agrotehnikast – Anne Ingver
2005
2004
Rukis
2009
- Külviaja ja külvisenormi mõju talirukki saagile. - Ilme Tupits
- Rukki-pahksääsk - potentsiaalne teraviljade kahjustaja – Anne Ingver
2008
- Talirukki saagikus ja kvaliteet – Ilme Tupits
- Talirukki katse andmed Jõgeva SAIs
- 2006. ja 2007. aasta talirukki katsete võrdlus
- Rukki katse 2008 - Ilme Tupits
- Talirukki kvaliteet - Ilme Tupits
- Rukki viljelemine erinevates kasvutingimustes - Ilme Tupits
2007
- Külviaja mõju talirukki saagile – Ilme Tupits
- Talirukki morfoloogilised tunnused ja sortide eristamine – Ilme Tupits
- Talirukis maheviljeluses – Ilme Tupits
- Talirukki terasaagid ja talvekindlus Jõgeva SAI katsetes – Ilme Tupits
- Rukki maheviljelus – Ilme Tupits
2006
2005
2004
Kartulikasvatus
2011
2010
2008
- Kartulisortide saak ja kvaliteet 2007. aastal – Aide Tsahkna , Ilmar Polli, Terje Tähtjärv
- Kartuli demokatse 2008 - Ilmar Polli
- Kartulitabel - Aide Tsahkna
- Kartuli katsed 2008 - Aide Tsahkna
- Jõgeva SAI kartuli seemnepõld - Ilmar Polli
- Jõgeva SAI keskmised saagiandmed 2008
2007
- Uus Jõgeva kartulisort `Reet` - Aide Tsahkna
- Kartulisortide sobivus maheviljelusse – Aide Tsahkna
- Jõgeva SAI keskmised saagiandmed 2007
2006
- Kartuli sordiagrotehnika katsed 2005 - Aide Tsahkna, Ilmar Polli, Eve Runno
- Kartuli seemnekasvatust ja sertifitseeritud seemnekartuli kasutamist reguleeriv seadusandlus Eestis, nõuded seemnekartulile. Kartuli seemnekasvatuse agrotehnika – Ilmar Polli
- Kartulisordid, nende omadused ja sobivus erineva intensiivsusega viljelemiseks – Aide Tsahkna
- Jõgeva SAI keskmised saagiandmed 2006
2005
2004
Köögiviljakasvatus
2008
2007
- Tomatisaagi kujunemist mõjutavad tegurid mahetingimustes – Ingrid Bender
- Võimalusi mahetomati kasvatamiseks – Ingrid Bender
2006
- Köögiviljade saak ja saagi kvaliteet Jõgeva katsetes 2005. aastal – Maia Raudseping, Ingrid Bender
- Jõgeva Sordiaretuse Instituudi köögiviljasordid ja mahekatsed tomatikasvatuses – Ingrid Bender
2005
2004
Heintaimede kasvatus
Hein
2008
- Lutserni sordid Jõgeva katsetes – Sirje Tamm
- Karjamaa- ja itaalia raiheina toiteväärtus erinevatel kärpimis- ja väetusrežiimidel – Rene Aavola
- Heinaseemnekasvatusest - Ly Rand , Eesti Seemneliit
2007
- Kuidas rajada ja majandada kultuurrohumaid maheviljeluse tingimustes – Rene Aavola
- Alternatiiv üheaastasele raiheinale – itaalia raiheina sort “Talvike” – Rene Aavola
- Kuues heintaimede seemnekasvatuse rahvusvaheline konverents – Ants Bender
- Heinaseemneturg Eestis
- Heinaseemnega seotud seadused - Renata Tsaturjan
2006
- Heinaseemnesegude koostamise põhimõtted – Rene Aavola
- Keemiline umbrohutõrje kõrreliste heintaimede seemnepõldudel.
- Heintaimede maheseemnekasvatuse problemaatika – Rene Aavola
2005
- Tihedapuhmikulise punase aruheina seemnekasvatusest – Ants Bender
- Raiheina kvaliteet ja väetamise majanduslik tasuvus – Rene Aavola
2004
Õlikultuurid
Talirüps ja -raps
2009
2008
- Talirüpsi argotehnika optimeerimise katse tulemused 2004-2007 a. keskmisena
- Biodiisel ja talirüps – Lea Narits
- Talirüpsi katse 2008 - Lea Narits
2007
- Talirüpsi sortide saagikus ja kvaliteet 2005/2006 kasvuaastal agrotehnika katse põhjal – Lea Narits
- Talirüps kui üks parimaid kultuure mahetingimustes – Lea Narits
- Talirüpsi agrotehnika katse – Lea Narits
2006
- Suvirapsi, talirapsi ja talirüpsi võrdlus 2005. a. katsete põhjal - Lea Narits
- Õlikultuuride sordid ja agrotehnika - Lea Narits
2005
Maheviljelus
2013
2012
- Vahekultuurid kui üks oluline võti mulla elustamisel. Maheotsekülv - Margus Ess
- Köögiviljade mahekatse. – Ingrid Bender
- Talirüps maheviljeluses. – Lea Narits
- Talirukki uued aretised maheviljeluses – Ilme Tupits
- Talinisu sordid ja uued aretised mahetingimustes. – Reine Koppel
- Suvinisu maheviljeluse alternatiivid väetamisel ja puhtimisel– Anne Ingver
- Oder maheviljeluse alternatiivid väetamisel ja puhtimisel. Uued odrasordid maheviljeluses – Ülle Tamm
- Kaera uued sordid maheviljeluses – Ilmar Tamm
- Liblikõielised mahekülvikordades – Sirje Tamm
- Miniharimine maheviljeluses kui alternatiiv künnile ja umbrohtude kontrollimiseks. Great Plains pindmise harimise kombineeritud seade– Tõnis Sareal / Mahetootjale mõeldud ökokultivaator Kvick-Finn juurumbrohtude tõrjumiseks - Sander Sarap
- Talinisu kasvatamine mahetingimustes Reine Koppel
- Suvinisu kasvatamine mahetingimustes Anne Ingver
- Teraviljade saagikus ja kvaliteet mahetingimustes, maheviljelusse sobivamad sordid – Ilmar Tamm
2011
- Kogemused teraviljakultuuride kasvatamisel - Margus Ess
- Kaera külvinormi- ja sordivõrdluskatse. – Ilmar Tamm
- Teravilja otsekülv ja erinevad pealtväetised. – Margus Ess
- Köögiviljade mahekatse. – Ingrid Bender
- Odra külvinormi- ja sordivõrdluskatse. – Ülle Tamm
- Suvinisu külvinormi- ja sordivõrdluskatse. – Anne Ingver
- Kartuli kasvatus mahetingimustes. – Terje Tähtjärv
- Talirukki talvekahjustused ja -haigused mahekatses. – Ilme Tupits
- Talirüpsi külvinormi- ja sordivõrdluskatse. – Lea Narits
- Talinisu võrdluskatse mahetingimustes. – Reine Koppel
2010
- Köögiviljade mahekatse – Ingrid Bender
- Köögiviljade mahekatsed Jõgeva SAI´s - Ingrid Bender
- Teravilja otsekülv kui maapind on püsivalt kaetud valge ristikuga. - Margus Ess
- Erinevad tehnoloogiad maheviljeluses - Margus Ess
- Talirüpsi külvinormi katse. - Lea Narits
- Talirüpsi mahekatse Jõgeva SAI´s - Lea Narits
- Talirukki kahjustused lumiseenest erinevatel sortidel 2009/2010 aasta talvel mahekatses. Külviaja mõju rukki arengule. – Ilme Tupits
- Talirukki saagikuse sõltuvus külviajast ja külvisenormist - Ilme Tupits
- Talirukki mahe ettekande slaidide seletus
- Talinisu võrdluskatse mahetingimustes. Erinevate sortide vastupanuvõime lumiseenele 2009/2010 aasta talvel. - Reine Koppel
- Talinisu kasvatamine mahetingimustes - Reine Koppel
- Suviteraviljade agrotehniline katse. - Anne Ingver, Ülle Tamm ja Ilmar Tamm
- Suviteraviljade mahekatsed Jõgeva SAI´s - Ilmar Tamm, Anne Ingver, Ülle Tamm
- Kartuli kasvatus mahetingimustes. Lehemädaniku levik sõltuvalt mugulate eelidandamisest. - Aide Tsahkna
- Ristikuliigid ja nende seemnekasvatus maheviljeluses - Sirje Tamm
2009
- Köögiviljade mahekatse Jõgeva SAI´s - Ingrid Bender
- Suviteraviljade mahekatsed Jõgeva SAI´s 2005-2009 - Ilmar Tamm
- Odra sordivõrdlus ja külvisenormi katse Jõgeva SAI´s - Ülle Tamm
- Suvinisu sordivõrdlus ja külvisenormi katse Jõgeva SAI´s - Anne Ingver
- Talinisu kasvatamine mahetingimustes - Reine Koppel
- Talirukki saagikuse sõltuvus külviajast ja külvisenormist. - Ilme Tupits
- Talirüpsi mahekatse Jõgeva SAI´s - Lea Narits
- Erinevad tehnoloogiad maheviljeluses - Margus Ess
2008
- Ristiku allakülv teraviljale erineva agrotehnoloogia korral – Margus Ess
- Kuidas rajada ja majandada maherohumaid – Rene Aavola
- Suviteraviljade mahekatsed Jõgeva SAI´s 2005-2008 – Ilmar Tamm
- Mahekasvatusse sobivaid köögiviljasorte. Mahekatsete mõningaid tulemusi – Ingrid Bender
- Ristiku ja lutserni sordid, saak ja kvaliteet – Sirje Tamm
- Talinisu maheviljeluses - Reine Koppel
- Rukis maheviljeluses - Ilme Tupits
- Maheteraviljakasvatuse katsed Jõgeva SAIs - Ilmar Tamm, Ülle Tamm, Anne Ingver
- Talinisu maheviljeluses - Reine Koppel
2007
- Suviteraviljade mahekatse Jõgeva SAIs. Kaera katsetulemused. – Ilmar Tamm , Ülle Tamm, Anne Ingver
- Kartulisortide sobivus maheviljelusse – Aide Tsahkna
- Tomatisaagi kujunemist mõjutavad tegurid mahetingimustes – Ingrid Bender
- Oder. Mahekatse. – Ülle Tamm
- Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus – Sirje Tamm
- Kuidas rajada ja majandada kultuurrohumaid maheviljeluse tingimustes – Rene Aavola
- Talirukis maheviljeluses – Ilme Tupits
- Talirüps kui üks parimaid kultuure mahetingimustes – Lea Narits
- Sojauba ja selle kasvatamise võimalusi Eestis – Maia Raudseping
- Suvinisu saagi ja kvaliteedi erinevus mahe ja tavakatses – Anne Ingver
- Võimalusi mahetomati kasvatamiseks – Ingrid Bender
- Maheseeme, kasvatamine ja nõuded – Margus Ess
- Rukki maheviljelus – Ilme Tupits
- Umbrohud seemnekasvatuses – Margo Mansberg
- Suviteraviljade mahekatse tulemused Jõgeva SAIs – Ilmar Tamm , Ülle Tamm , Anne Ingver
2006
Seemnekasvatus
Seemnekasvatus
2013
- Maheseeme ja selle erinevus tavaseemnest. Sordi omaniku – esindaja roll sertifitseeritud seemnete kasvatamisel - Margus Ess
- Liblikõieliste heintaimede seemnekasvatuse agrotehnika ja olulisemad reeglid - Margus Ess
- Köögivilja seemnekasvatuse olulisemad reeglid - Margus Ess
- Köögiviljade seemnekasvatus ja eripära mahepõllumajanduses - Ingrid Bender
- Teraviljade haigused ja kahjurid - Pille Sooväli, Liina Loorits
- Teraviljade agrotehnika maheseemnekasvatuses. Probleemsemad umbrohud teravilja seemnekasvatuses. Teraviljade koristusjärgne töötlemine ja pakendamine. - Margus Ess
2009
- OTS tasude süsteemi rakendamine Eestis – Seemneliit, Ly Rand
- Sertifitseeritud seemne kasvatamise ja kasutamise arengud Eestis – Margus Ess
2008
2007
Taimekaitse ja haigused
2009
- Fungitsiidide efektiivsus odra haiguste tõrjel ja mõju koristatud teradel esinevatele mikroseentele – Pille Sooväli
- Talinisu haiguste tõrje 2008a – Mati Koppel
- Rukki-pahksääsk - potentsiaalne teraviljade kahjustaja – Anne Ingver
- Uute herbitsiidide kasutamine tuulekaera tõrjel – Hennu Nurmekivi
2008
- Fungitsiidide efektiivsus talinisu ja odra haiguste tõrjel – Mati Koppel, Pille Sooväli, Eve Runno-Paurson
- Suviodra haiguste tõrje - Mati Koppel
2007
- I –taimekaitse kasutamine taimehaiguste tõrjel vähendab tootmiskulusid - Mati Koppel, Pille Sooväli, Eve Runno-Paurson, Hennu Nurmekivi
- CCC mõju suviteraviljade taime pikkusele Kemira katses 2006. a
2006
- Kasvuregulaatori CCC mõjust suviteraviljadele - Tiia Kangor,Ilmar Tamm, Ülle Tamm, Anne Ingver.
- Vihmane 2004, haigusvaene 2005 – taimekaitse soovitused odrale - Pille Sooväli
- Herbitsiidide vähendatud kulunormide efektiivsus odrapõllul - Tarmo Kannik, Mati Koppel, Pille Sooväli
- Odra taimekaitse 2005 - Pille Sooväli
- Teravilja haigused ja nende tõrje. – Pille Sooväli
2005
- Taimekaitse ajastamine suvi- ja talinisu ning suvirapsi haiguste tõrjel – Mati Koppel
-
Fungitsiidide efektiivsus odra ja kaera haigustõrjele ja saagikusele 2004.aastal – Pille Sooväli
2004
- Pestitsiidide registreerimiskatsete tulemused 2003 – Mati Koppel
- Fungitsiidide vähendatud normide kasutamine suviteraviljadel – Pille Sooväli
Lehemädanik
- Kartulisortide lehemädanikukindluse arvestamine keemilise tõrje ajastamisel – Mati Koppel, Eve Runno-Paurson (2007)
- Fungitsiidide valik kartuli-lehemädaniku tõrjel – Mati Koppel, Eve Runno-Paurson (2007)
- Kartuli-lehemädaniku levik ja tõrje – Eve Runno, Mati Koppel (2006)
- Kartuli keemilise lehemädanikutõrje efektiivsusest sordilehesortidel 2005 – Mati Koppel, Aide Tsahkna (2005)
- Kartuli-lehemädanik ja selle tõrje 2004. aastal – Eve Runno (2005)
Agrometeoroloogia
2008
- Ilmast – Laine Keppart
- Eesti agrokliima soojenemisest viimastel aastakümnetel - Laine Keppart, Külli Loodla, Helle-Mare Raudsepp
2007
- Eesti keskmisi ja äärmuslikke agrokliima näitajaid aastatel 1961…2005 - Laine Keppart, Külli Loodla, Helle-Mare Raudsepp
- Ilmast 2006. a. taimekasvuperioodil – Laine Keppart
- Erakordsest soojusest 2006/07.a talve esimesel poolel – Laine Keppart
2006
Muru rajamise õpetus
Muru rajamise õpetus
Töötajad: Margus Ess
Valdkonnad: Rohumaaviljelus
Nõuandeid koduaeda muru rajamiseks
Madal, tihe ja tallamisele vastupidav muru vajab asjatundlikku rajamist, sobivaid taimeliike ja –sorte ning nõuetekohast hooldamist.
- Esmalt tuleb kindlaks määrata muruala suurus. Sobiv külvisenorm normaalsetes kasvutingimustes on 10-15 g/m². Kui külvatakse rohkem seemneid, kui võib kasvada võrseid pinnaühikul, siis toimub üleasustuse tõttu stiihiline hõrenemine. Seetõttu pole liiga suured külvisenormid (25-60 g/m²) end õigustanud.
- Maaharimis- ja tasandamistööd on soovitatav teha sügisel, et muld saaks talvel vajuda ja niiskust koguda. Tasandamisel täidetakse pinnalohud mullaga ja antakse muruplatsile väike kalle keskkohast servade suunas. See hoiab ära vihmavee kogunemise murule. Tasandamiseks sobib hästi 4-5 m pikkune puust pruss või sirge laud.
- Pärast tasandamist tuleb mulda mõne sentimeetri sügavuselt kobestada.
- Külviaeg kestab varakevadest kuni augusti lõpuni. Hilisemad külvid võivad talvitumisel kahjustuda ja jääda hõredaks.
- Koos muruseemnega külvatakse 30-40 g/m² kompleksväetist.
- Muruseeme külvatakse vajunud või rullitud pinnasele, kus käimine ei jäta enam sügavaid jälgi. Peenike muru seeme ei tohi sattuda mulda sügavamale kui 1 cm. Ühtlasema murukamara saamiseks on soovitav seeme jagada kahte ossa ja külvata kahes ristuvas suunas. Enne külvi tuleb seemnesegu väga hoolikalt läbi segada.
- Seeme rehitsetakse ettevaatlikult mulda. Reha ei tohi hooga tõmmata, sest siis riisutakse kokku juba külvatud seemned ning need ei jaotu mullas ühtlaselt.
- Pärast külvi muld tihendatakse kergelt rulliga, et seemned saavutaksid kontakti mullaga. Samuti aitab rullimine säilitada mullas olevat niiskust.
- Kuiva mulda kastetakse enne külvi põhjalikult ja selle tahenemisel külvatakse seeme. Kuival ajal on vaja korduvalt kasta, seni kuni muruoras katab pinna. Õige kastmine tagab mulla ööpäevaringse niiskuse vähemalt külvi sügavusel (1 cm): niiskus peab olema tuntav, kui näpp mulda torgata. Kui piisavalt kasta pole võimalik, siis on targem üldse mitte kasta, sest kuivas mullas ei juhtu seemnetega midagi.
- Muruorast niidetakse kui taimed on võrsunud ja kasvanud 10 cm kõrguseks, s.o. 4-6 nädalat pärast külvi. Seejuures ei tohi niita madalamalt kui 3-5 cm kõrguselt, et mitte vigastada vähem võrsunud taimi. Esimest korda pole soovitav niita kuuma päikesega, vaid pilves ilmaga, et vältida orase kuivamist. Muruorast niidetakse umbes 3-4 nädala tagant, et soodustada kiiremat võrsumist ja rohukamara tihenemist.
- Ei tasu muretseda umbrohtude esinemise ja esialgse muru hõreduse pärast. Umbrohte saab hävitada keemiliste taimekaitsevahenditega (nt Starane 180), samuti hävivad nad niitmisel. Umbrohtude kõplamine tekitab tühikuid!
- Väga oluline on valida kohalikele tingimustele sobivaim murutaimeliik. Ka kõige hoolikam maa ettevalmistamine ja muru õige hooldamine ei taga kaunist muru, kui pole valitud õiget seemet.