9. augustil 2021 avaldas IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change ehk valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) oma värskeima aruande “Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus”, milles kirjeldatakse uusimat teaduslikku arusaama kliima seisundist. Märgiline uue aruande juures on eelkõige see, et esimest korda määratleb IPCC inimtekkelist kliimamuutust kui tõestatud teaduslikku fakti.
IPCC teadlased leiavad, et tugevaima ehk suurima heitkogustega muutuste stsenaariumi korral võib ülemaailmne soojenemine sajandi lõpuks olla ligikaudu 4,7°C. Keskmise stsenaariumi korral on see umbes 2,7°C. Meeldetuletuseks - 2015 aasta kliimaleppega võeti vastu otsus vähendada kliima soojenemist, nii et see ei oleks üle 2 °C võrreldes töösturevolutsioonieelse ajaga. Püsivat soojenemist üle 2,5°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega ei ole aga toimunud enam kui kolm miljonit aastat. Sel ajal oli aga ka merepinna tase praegusest 5–25 meetrit kõrgem.
Inimtegevuse mõju kliimale on seega ametlikult teaduslikult tõestatud fakt. Kiirenev ülemaailmne soojenemine on juba toonud ja toob edaspidi üha kiiremini ja tugevamalt kõigis maailma piirkondades kaasa kliimasüsteemi tõsiseid geofüüsikalisi muutusi. Mõned neist muutustest on pöördumatud - näiteks muutused ookeanides, jääkattes ja ülemaailmses meretasemes. Lisaks temperatuuri muutusele annavad muutused erinevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemisele ja intensiivistumisele - kuumalained, paduvihmad, üleujutused...
Raport ise on soovijatele vabalt kättesaadav siin.
Aga muidugi leidub ka veel optimiste, kes loodavad, et business as usual on piisavalt hea.
