Juuli keskmine õhutemperatuur oli Jõgeva katsealadel kahe meetri kõrgusel 21.35°C, riiklik meteoroloogiajaamas, linnulennult ehk 2 kilomeetri kaugusel, mõõdeti keskmiseks õhutemperatuuriks 22.1°C. Kui Juuni oli aegade kõige palavam, siis Juuli rekordit paraku ei murtud. Ometigi korrati rekordit – 2010. aastal oli sama soe.
Katsealadel kogunes sademeid 63.4mm jagu, sama näitaja meteoroloogiajaamas oli 41.5mm. Kliimanorm seejuures 75.8mm.
Juuli esimeses dekaadis keskmine õhutemperatuur kahe meetri kõrguselt mõõdetuna oli 23.04°C, kraadiklaas mõõtis suurimaks õhutemperatuuriks 32.7 °C 10.juulil.
Meetri kõrguselt 23.11°C, poole meetri kõrguselt 23.23°C, 0.1m kõrguselt 23.76°C, mullatemperatuur 23.43°C, sademeid oli 14.2mm
Juuli teises dekaadis oli keskmine õhutemperatuur 22.22°C, Teise dekaadi kõrgeim õhutemperatuurinäit mõõdeti 14.juulikuu päeval - 31.9°C. Meetri kõrguse keskmine mõõdeti 22.31°C, poole meetri 22.48°C, 10cm kõrguselt 23.01°C ja mullatemperatuur 23.57°C. Sademeid oli 16.60mm.
Juuli kolmandas dekaadis oli keskmine õhutemperatuur 19.03°C, suurim seejuures 27.juulil - 30.2 °C, meetri kõrguse keskmine 19.04°C, poole meetri peal 19.11°C , 10cm kõrgusel 19.41°C ja mullatemperatuur 20.44°C, 32.60mm
Olukord teraviljadega
Rukis
Madal sademete hulk esimeses dekaadis tingis olukorra, kus tera täitumiseks praktiliselt aega ei jäänudki ning võib oodata tavapärasest väiksemaid saake, nii kõikidel teraviljadel. Rukist koristati alates 20-ndast Juulist.
Pikalt maad räsinud veepuudus põhjustas olukorra, kus mulla pindmine kiht kuivas sisuliselt läbi – pindmises kihis oli niiskust pisut enam kui 5%, sügavamates kihtides niiskust leidus, kui otsida viitsisid. Sellegipoolest mõjutasid Juuli sajuperioodid vaid esmajoones mulla pindmist kihti. 13-ndal juulil tulnud sademed jõudsid pisut ka mulla alumistesse kihtidesse. Oma osa mängis sellises niiskuskäitumisel taimede omadus sademeid laiema ala peale jaotada ja kaotada. Kuu lõpus sadanud märksa väiksem hulk sademeid muutis mulla niiskussisaldust märksa enam, sest selleks ajaks oli vili koristatuid ja taimik puudus.
Oder
Erinevalt rukkist, oli odra katsepõllu reaktiivsus sademetele äkilisem, peamiselt põhjusena võime eeldada taimede erinevat bioloogilist ehitust. Suvioder on rukkiga võrreldes madalam, omab vähem biomassi, tänavusel põuasel aastal aga iseäranis lühikeseks jäänud. Mistõttu oli oder koristusküps juuli kolmanda dekaadi alguses. Lisaks oli näha juba Juuli alguses katsepõldudel märgata, et odra lehed kolletuvad ja lööbib erisuguseid seenhaiguseid
.Eelkirjeldatud info koosmõjul saame selgitada niiskusrežiimide omapärasid. Odra katsepõld reageeris võrdlemisi hästi sademetele kõigis profiilides ehk taimede kasv oli sedavõrd peatunud, et niiskusehoidmisest või tarbimisest pindmistes kihtides ei olnud suurt juttugi, mistõttu on joonisel nähtavad rukkiga võrreldust erinevad muutused. Oluline on lisaks märkida, et mullakaeves tuvastati alumistes kihtides raskem lõimis, mis veehoiu mõttes on hea taliteraviljale, kuid suvivili jääb pigem vaeslapse rolli. Piimküpsus vältas umbes nädalapäevad, kuid tera ei jõudnud piisavalt täituda ning oodata on keskmisest kehvemat saagikust.
Nisu
Lotovõitja võib kasvada igasugustes oludes, katsekoht küll asus odra katsepõllu lähedal, kuid oder asus kõrgendikul ja nisu ühes madalamas punktis, mistõttu mullas jagus vett nii mullale endale, kui taimedele. Sarnaselt teistele kultuuridele oli pea täitumisaeg võrdlemisi lühike, kuid piisava niiskusreziimi korral ei ole see takistuseks. Nisu sai valmis 21.juulil.
Sooja augustikuud.
