Kui õunapuud õitsevad...
Kevad on olnud tänavu suhteliselt kõle – nii aprilli lõpp kui maikuu algus jäid keskmisest jahedamaks ja maikuu teise dekaadi alguse paaripäevane soojalaine osutus samuti ajutiseks (kuigi teretulnud) külaliseks. Joonisel 1 on näidatud ööpäeva kesmise ja maksimaalse õhutemperatuuri käik Jõgeval. Joonis 2 kujutab temperatuuri erinevust kliimanormist Jõgeval ja Sõrves (sisemaa versus rannik).
Kombinatsioon "Külm algus + soojalaine" on toonud kaasa kiire õite puhkemise, sh viljapuudel. Õunapuude õitsemise aeg on paljudele inimestele kevade sünonüüm - aga kas sel aastal on lootust ka õunauputuseks?
Viljapuudele on selleaastane kevad olnud üldiselt soodne - taimekahjureid on praegu nii lehtedel kui õitel väga vähe näha. Kuna möödunud talv oma suhteliselt mõõdukate külmakraadide ja lumikatte all külmumata maaga ei olnud kahjuritele kuidagi eriliselt ebasoodne, siis julgeks närimata lehtedes-õites “süüdistada” justnimelt kestvale jahedusele järgnenud järsku soojaperioodi ja sellega kaasnenud kasvuplahvatust. Pungad arenesid puhkemisest lehtedeni väga lühikese ajaga – enamasti alla nädala. Kahjurite vastsed aga kooruvad just siis, kui pungad puhkema hakkavad. Kui pungade puhkemise ajal on ilmad jahedad, venib see arenguperiood pikaks, andes vastsetele võimaluse toituda pikema aja jooksul, mis põhjustab suuremaid kahjustusi.
Kuna ilmaprognoosi järgi tundub, et ka öökülmad hetkel väga ei ähvarda - seega, praegu tundub küll, et viljapuudelt võib küll loota täitsa head saaki. Päris tõde selgub muidugi sügisel.
