Mai keskmine oli kliimanormiga (1990-2020) võrreldes mõnevõrra jahedam (joonis 1). Kuu keskmine õhutemperatuur oli 9.3°C. Seda kliimanormist 1.6°C vähem. Sademeid esines 62.8mm mida oli pikaajalisest keskmisest enam 17.6mm võrra. Madalad keskmised õhutemperatuurid ja sademeterohkus tingis olukorra, kus teraviljadel esines seenhaiguseid, peamiselt jahukastet. Taime arengult oli mai lõpuks saavutatud kasvufaas BBCH 55 ehk pöörise loomise keskpaik.
Rukkis võis mai esimes dekaadis kohata krõbedaid külmakraade (joonis 2.). Öökülmasi maapinna kohal esines veel mai kolmandas dekaadis - olenemata-1.5°C öökülmast maapinnal, külmal mulda ei pugeda ei õnnestunud. Kõige madalamale langes termomeetri näit maapinna kohal -5..8°C 6. mail ja 26. mail ei langenud võrsumissõlme juuras temperatuur kordagi alla 12°C .
Mai esimeses dekaadile olid iseloomulikud öiste ja päevaste temperatuuride suuremad erinevused, kui teistes dekaadides (joonis 3). Mai esimeses dekaadis olid maksimaaltemperatuurid valdavalt kõrgemad, kui teises dekaadis. Kolmandas dekaadis lubas temperatuur maapinna kohal juba suve, kuid kuu lõpupoole taoline lootus kadus.
Nisu katsealal oli sarnaselt rukkilegi esines kuu alguses öökülmi ning temperatuuri kõikumiste amplituud suurem. Kuu teises pooles oli minimaalne temperatuur pidevalt plusspoolel . Taolistes tingimustes jõudis talinisu jõudnud kolmanda kõrresõlmeni. Jahedamad ilmad ja niiskus tingisid ka mõningase taimehaiguste lööbimise jahukaste ja helelaiksuse näol.
Mai kuu madalate temperatuuride tõttu püsis mullaniiskus odrapõllul väliveemahutavuse lähistel (26%) ning mullas oli niiskus piisavalt optimaalseks taimekasvuks.
