Märtsikuu oli väga heitlik – miinuskraade oli kõige enam 10. märtsil -17.5°C , mõned päevad hiljem oli õhutemperatuur küündinud 16.7°C soojakraadini. Keskmine õhutemperatuuri keskmiseks kujunenes -0.87°C (joonis 1).
Märtsikuud saab peamiselt iseloomustada märkidega kevadest, päikeselised ilmad lubasid kohati õues käia kui härra Q - hõlmad lahti, jäätisega. Algasid külmumis-sulatustsüklid. Tõsi, külmumistsüklite tugevus takistas tugevalt lume minekut kuni kuu lõpupäevadeni. Selle tulemusena tekkis lumikattele mitu erinevat lumekoorikukihti, mis takistas sooja õhumassi pääsemist ülemistest jääkihtidest allapoole. Võib öelda, et lumekoorik kandis hästi. Kooriku tugevuse iseloomustamiseks on kõige lihtsam hindamisviis on selle vastupanu lendavale maasile. Püüdsin koorikust läbi hüpata – läbikukkumine ebaõnnestus. Jalajägi jäi vaid pinnatuisu tõttu nähtavale (pilt 1).
Võrreldes teiste maakondadega lõunas ja läänes ei olnud lume sulamine ülemäära kiire. Sulatamine -külmetamine algas püsivamalt II dekaadi alguses kulmineerudes 15. märtsil peaaegu seitsmeteistkümne soojakraadiga ja ligi -10°C külmaga.
Katsepõldudel on peale 18. märtsi temperatuur plusspoolel ära käinud kõikidel päevadel ning alates 28. märtsist on maapinna kõrgeim temperatuur olnud igapäevaselt valgete jõudude poolel e. temperatuurinäit on ületanud nullist enamat (joonis 2).
Selline lumikatte ja alumise pinnase soojenemine annab hea kasvulava lumiseente arenguks.
