Ja otra. Ja nisu. Sest ETKI põldudel on teraviljad küpseks saanud.
Esimene odralõikus Kuusiku pikaajalisel katsel toimus juba eelmisel teisipäeval.
Siin pildil toimub Kuusiku katse koristuseelne arutelu. Foto: Rita Nuiamäe.
Jõgeva agrometeoroloogia katselappidel saabus talirukki piimküpsus 25. juunil, vahaküpsus 5. juulil. Talinisu piimküpuseks märgiti 21. juuni ja vahaküpsuseks samuti 5. juuli, kuid nisu iseloomustavad juba piimküpsusest alates vahaküpsusele omased tunnused - põuaga oli teris tühi ja sisu meenutas vahaküpsust. Suviodra piimküpsus saabus Jõgeva katselapil 5. juulil, vahaküpsus nädal hiljem.
Kas kuum suvi on teraviljasaagile ka mõjunud? Numbreid näeme hiljem, aga lühike vastus oleks - tõenäoliselt jah. Maksimumilähedasi saake sel aastal Jõgeval kindlasti ei näe. Lisaks kuumusele oli Jõgevamaa ju ka üks kuivemaid piirkondi Eestis. On teada, et liiga kõrged temperatuurid on mitmete kultuuride saagi kujunemise jaoks ebasoodsad - kui kultuuri temperatuurioptimum ületatakse, siis saagikus paratamatult langeb. Erinevates kliimaregioonides läbiviidud uuringute tulemusel võib kokkuvõtlikult öelda, et kasvatatavad sordid on reeglina kohastunud üpris kitsale temperatuurivahemikule ning isegi suhteliselt mõõdukas ja/või lühiajaline keskmise ja/või maksimaalse temperatuuri tõus üle selle vahemiku vähendab saake. Eriti kahjulikud on kuumalained - pikema perioodi vältel kestev kõrge temperatuur. Kõrgemad temperatuurid ongi teaduskirjanduse põhjal kahjulikud eelkõige teraviljade ja rapsi saakidele - seda nii lõunapoolses Euroopas kui ka Põhjamaades. Erinevatel kultuuridel on ka erinevad "eriti kriitilised" arengufaasid, mille jooksul mõjutavad optimaalsest kõrgemad temperatuurid saaki eriti märgatavalt. Kombineerituna põhjamaiste pikkade päevadega põhjustavad kõrgemad temperatuurid teraviljadel arengu liigset kiirenemist, kui esinevad loomise eel või õitsemise ajal. Raps on eriti tundlik kõrgetele temperatuuridele seemne täitumise ajal.
Järgmine tabel näitab, milline on olnud Eestis seos suviteraviljade saakide ja mõningate temperatuurinäitajate vahel. Arvutustes on kasutatud riiklike sordivõrdluskatsete ja Kuusiku pikaajalise katse saagiandmeid. * näitab, et mõju on statistiliselt usaldusväärne (p<0,05).
Kui nüüd vaadata, millised on olnud selle aasta temperatuuriolud, siis esinesid kõrged temperatuurid just suviteraviljade tera täitumise perioodil. Perioodil 18. juuni - 10. juuli ehk nädal enne kuni 2 nädalat pärast suviodra loomist (25. juuni) esines Jõgeval 15. päeval ööpäeva keskmine temperatuur üle 21 ºC ja 11 päeval üle 22 ºC. Samal ajal ületasidsel sel perioodil iga päev maksimumtemperatuurid 25 ºC, mis on teaduskirjanduse põhjal teravilja jaoks saaki vähendav lävitemperatuur. Kuna taliteraviljad alustavad kasvu ja arengut varem, siis taliviljade jaoks oli kuumalaine alguseks kõige kriitilisem periood läbitud ja võiks eeldada, et kuumus kahjustas neid vähem. Samas, niiskusepuudus räsis kõikivilju.
