Taimekahjustajate monitooringut viiakse läbi MAK 2014-2020 meetme “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” taimekasvatuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.
Taimekahjustajate monitooringut viiakse läbi MAK 2014-2020 meetme “Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” taimekasvatuse valdkonna raames, toetab Euroopa Liit.
Taimekahjustajate monitooringu eesmärk on koguda infot tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest. Vaatlusi teostatakse Eesti erinevates piirkondades igal nädalal maist juulini ning kogutud informatsioon kuvatakse interaktiivsete kaartidena. Kaardil näidatakse taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad ning täpsem informatsioon kultuuri, sordi, agrotehnika ja eelvilja kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööde efektiivsust ning võimaldab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.
Lisaks monitooringule on põllumajandustootjatel võimalik saada konkreetsele põllule professionaalne soovitus tõrjevahendite kohta veebirakendus tase.etki.ee abil. Sisestatud andmete põhjal genereeritakse just vajalik tõrjevahendite info.
Soovitame teil end registreerida kasutajaks, siis leiate alati genereeritud soovitused ühest kohast.
Vaata lisaks käsiraamatut “Põllukultuuride kahjustajad ja nende tõrje”.
Kui soovid olla montitooringu tulemustega eriti operatiivslet kursis, siis liitu WhatsAppi grupiga või/ja telli teavitused mobiiltelefoni sõnumina.
Integreeritud taimekaitse on keskkonda säästev ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav erinevate taimekahjustajate tõrjemeetmete (nt mehhaaniliste, keemiliste, bioloogiliste) oskuslikult seostatud kasutamine, mis tagab taimekahjustajate leviku piiramise majanduslikult põhjendatud läveni. Enamlevinud põllukultuuride integreeritud taimekaitse juhendid on koostanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid vastavalt Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni EPPO standarditele ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2009/128/EÜ Pestitsiidide säästlikust kasutamisest.
Täiskasvanud kartulimardikas
Täiskasvanud kartulimardikas (Lepitinotarsa decemlineata) on oranžikaskollane kuni 12 mm pikkune, kummalgi kattetiival on viis musta pikitriipu ning eesrindmikul mustad täpid. Vastsed söövad kartulipealseid. Suure kahjustuse korral väheneb kartuli saak või hävivad taimed. Efektiivseimaks tõrjevõtteks on esimeste ilmuvate mardikate ärakorjamine või hävitamine.
Lehetäid
Lehetäid (Aphididae) on väikesed pehme ovaalse kehaga putukad, tiibu on neil kaks paari, esineb ka tiivutud isendeid. Enamasti elavad kolooniatena. Lehetäide massilisel esinemisel ja tugeva kahjustuse korral võivad taimed hävida, langeb saak ja halveneb saagi kvaliteet. Lehetäide tõrjekriteerium on 10 lehetäid ühe produktiivvõrse kohta.
Hiilamardikas
Hiilamardikas (Meligethes spp.) on must, rohelise või sinise helgiga 2–3 mm pikkune, ovaalse keha ja tumedate jalgadega mardikas. Kahjustavad eelkõige rapsi, süües õielehti ja augustades kinniseid õiepungi. Tõrjekriteerium on 1–2 mardikat ühe õiepungade faasis taime kohta või vahetult õitsemise eel 4 mardikat taime kohta.
Monitooringuga kaetud põllukultuuridele lubatud taimekaitsevahenditega on võimalik tutvuda Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel.