„Tervislikud vähemlevinud teraviljad" on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt, mille alateemaks on „Integreeritud lähenemine teraviljade tootmisele ja kasutamise mitmekesistamisele Euroopas". Multidistsiplinaarne projekt aitab kaasa tarbijate suureneva nõudluse rahuldamisele tervisliku, toitva ja innovatiivse ning jätkusuutlikult toodetud toidu järele.
HMC projekt hõlmab erinevate valdkondade: molekulaarbioloogia, sordiaretuse, agrotehnika, toitumise, toidutehnoloogia ja turustamise alaseid uuringuid, mis on suunatud kaera, rukki ja spelta ning vähemlevinud nisu liikide ("Triticum monococcum", "Triticum dicoccum") toiduviljaks kasutamise suurendamisele Euroopas.
Eesmärgid:
- saada suurema terasaagi, parema haiguskindluse ja toiduvilja kvaliteediga uusi kaera, rukki ja spelta sorte ning täiustada nende kultuuride agrotehnikat;
- saada täiendavat teavet kaera, rukki ja spelta ning nisu liikide "Triticum monococcum", "Triticum dicoccum" tervislikest omadustest;
- täiustada nimetatud kultuuride toidutootmise tehnoloogiaid, arendada uusi tooteid;
- viia läbi vähemlevinud teraviljade turu-uuring ja töötada välja meetmed nende teraviljade turustamise laiendamiseks Euroopas.
Eesti Taimekasvatuse Instituut viib projekti raames läbi erinevaid katseid ning kvaliteediuuringuid:
- talirukki genotüüpide paljundamine;
- katsed talirukki, kaera ja spelta ning nisu (Triticum monococcum, Triticum dicoccum) fenotüpiseerimieks, viiakse läbi ristamisi ja tehakse valikuid;
- katsed põllul ja laboratoorsetes tingimustes rukki ja kaera haiguskindluse hindamiseks. Kaera haigustest pööratakse peatähelepanu kroonroostele ja rukkil lumiseenele;
- hinnatakse tahke- ja vedelsõnniku ning mineraalväetiste erinevate normide mõju uuritavate kultuuride saagikusele ja kvaliteedile;
- hinnatakse sortide segude omadusi erinevate väetise normidega ja mitme taimekaitse variandiga kasvatamisel.
Euroopa tarbijate nõudlus jätkusuutlikult toodetud tervisliku, toitva ja innovatiivse toidu järele kasvab. Vähemlevinud teraviljad vastavad neile nõuetele nii toidu- kui ka söödaviljana. Nende teraviljade aretus on olnud kommertsiseloomuga, aretusprogrammides on vähe tähelepanu pööratud geneetilise mitmekesisuse uurimisele ja kasutamisele. Samuti on vähe uuringuid vähemlevinud teraviljade agrotehnika optimeerimiseks, toidu töötlemise tehnoloogiate arendamiseks ja turustamiseks.
Oodatav tulemus
- tootjatele senisest produktiivsemad ja kvaliteetsemad sordid ning uued teadmised agrotehnikast;
- aretajatele ja teadlasrühmadele uus lähtematerjal ja teave senisest saagikamate, parema kvaliteedi ja haiguskindlusega ning põuale vastupidavamate sortide aretamiseks.
- töötlejatele täiustatud tootmistehnoloogiad toodangu kvaliteedi ja stabiilsuse parandamiseks.
- täienevad teadmised vähemlevinud teraviljade tervislikest omadustest. Tarbijate toidulaud mitmekesistub tervislike toodetega.
Koostööpartnerid
Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Poola, Šveits, Türgi ja Suurbritannia.
