Programm loob eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, toidujulgeoleku tagamiseks ning kultuuripärandi säilitamiseks.
Programmi koostas Maaeluministeerium kaasates järgmisi organisatsioone:
SA Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikool, MTÜ Eesti Seemneliit, MTÜ Maadjas, Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Põllumajandusamet ja Eesti Taimekasvatuse Instituut.
Programmi täitjateks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamisega tegelevad teadus- ja arendusasutused:
1. Eesti Taimekasvatuse Instituut – tera- ja kaunviljade, heintaimede, köögiviljade ning õlikultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ex situ geenipangas, kartuli ja aiakultuuride in vitro säilitamine. Taimede geneetiliste ressursside alases rahvusvahelises koostöös osalemine ja Euroopa-sisese koostöö koordineerimine;
2. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus – puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
3. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Botaanikaaed – ravim-, maitseja ilutaimede geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
Peamine eesmärk programmi rakendamisel on tagada Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kui sordilise ja liigilise mitmekesisuse fondi kogumine, säilitamine ja uurimine ning luua seeläbi eeldused säästva arengu tagamiseks.
Programmi täitmisega tagatakse Eesti päritolu põllumajandus-kultuuride geneetiliste ressursside säilimine ja kasutamine.
Jätkates 2014–2020 programmi tegevustega pööratakse enam tähelepanu geneetilise ressursi kasutamisele ning kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamisele.
Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi. Nendeks lepinguteks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity, CBD), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjoni (Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, CGRFA) kinnitatud põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, 2. GPA) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, ITPGRFA).
Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ eesmärkide saavutamisse, olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“, Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“.
Programmi tegevused on suunatud järgmise eesmärgi täitmisse: põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv. Samuti on programm vastastikku toetav mitmete valdkondlike arengukavadega (näiteks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014-2020, Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja looduskaitse arengukava aastani 2020).
