Heintaimede esimese niite sileerimise optimaalne aeg lõpeb
Nädalaga lisandus üle Eesti efektiivste temeperatuuride summale 84–93 kraadi: 13. juuniks oli Pärnus
411, Võrus 393 ja Valgas 390, Jõgeval 356; kõige vähem kogunes Kuressaarde, Sakku ja Kuusikule,
vastavalt 334, 336 ja 338. Nimetatud summat arvestades on kõrreliste puhaskülvidest silotegemise
optimaalseks ajaks vajalik soojussumma kõikjal ületatud.
Jõgeva ümbruses kujunes enamus nädalast palavaks ja päikesepaisteliseks. Esmaspäevast kuni laupäevani
püsisid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid 17,6–18,4 kraadi piires, mis ületab viimase 30 aasta
keskmisi näitajaid ligikaudu kolme kraadi võrra ja kogu vaatlusrea (1922–2020) keskmisi soojematel
päevadel kuni nelja kraadi võrra.kalendrinädalal tuli sademeid üle Eesti väga erinevalt 3 (Võrus)–26 (Kuusikul) mm.
Tabelis on analüüsiandmeid vaid Jõgevalt ja Sakust, sest proovide võtmiseks valitud põldudelt on saak
koristatud. Kõrreliste heintaimede kasvukõrgus oli keskmiselt 75–100 cm; nädalane keskmine juurdekasv kuni 15 cm
(enim roog-aruhein – 24 cm). Põhilised liigid olid täisloomises ja varajased liigid õitsemise algfaasis.
Liblikõieliste heintaimede kasvukõrguse juurdekasv oli 7–12 cm; varajane punane ristik ja lutsern olid
õiepungade moodustumise faasis.
Kuivaine saake hinnates oli viljakamatel muldadel ja liblikõieliste segukülvidega põldudel kasvanud väga
hea (6,0–8,5 t/ha), seevastu nõrgemal väetamis- foonil ja vanematelt rohukamaratelt oli saagi juurdekasv
väiksem. Väetatud segukülvide rohu juurdekasv oli nädalaga 0,5–3,5 t/ha KA, väetamata segukülvidel oli
juurdekasv 0,7–1,8 t/ha KA.
Rohuproovide kuivainesisaldus oli 20% juures, vaid tritikale oli väikseima kuivainesisaldusega – 17,1%.
Kõrreliste puhaskülvide toievääartus on vähenneud (ka titikale): seeduvus on langenud alla piirnormi (<
65%), proteiin; protetiinisisaldus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 0,4–0,71% võrra päevas. Tritikale
proteiinisisaldus (16,6%), mis ületas piirnormi (15,0%).
Kuivaine seeduvus segukülvides Saku proovide põhjal püsib endiselt üle 64% ja metaboliseeruva energia
sisaldus oli 9,9–10,4 MJ/kg KA. Segukülvides on märgata lutserni ja punase ristiku positiivset toiteväärtuse taseme säilitamisele (neutraalkiusisaldus ei ole oluliselt muutunud.
Heintaimede esimese niite toiteväärtuse andmed näitavad, et silo optimaalne niitmiseaeg on lõppemas.
Parema toiteväärtusega silo saab veel valmistada punase ristiku ja lutserni ülekaaluga taimikutest.
Järgmisel nädalal proove enam ei võeta.
Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri ja Riigi ilmateenistuse andmeid.
Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid
