Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga juba alates 2002. aastast.
Proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest, viiest maakonnast: Harjumaa (Saku piirkond), Jõgevamaa, Pärnumaa (Põhja-Pärnumaa), Valgamaa ja Viljandimaa. vaadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.aadeldakse erinevaid põllukultuure: kõrrelised (põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein) ja liblikõielised (ristik, lutsern) ning nende segukülvid kõrrelistega.
Kvaliteetse ja hea toiteväärtusega loomasööda valmistamisel tuleb põllumajandustootjal lähtuda nii konkreetse piirkonna ilmastikust kui ka heintaimede liigilisest koosseisust.
"PMK söötade ja teravilja laboris analüüsitakse silo teadurite poolt välja töötatud hindamiskriteeriumide alusel," kinnitab laborite ala asedirektor Katrin Idla. "Siloseire eesmärgiks on anda põllumehele teada, millal on optimaalne aeg varuda suurima toitainete sisaldusega rohusööta."
"Rohusilo toiteväärtus on oluliselt paranenud. Hea energiasisaldusega rohusilo osatähtsus on suurenenud kolmekordselt ja hea proteiinisisaldusega silo osa kahekordselt võrreldes 2002. aastaga kui me seirega alustasime," räägib siloseire pikaajaline eestvedaja söötade ja teravilja labori peaspetsialist Ann Akk.
Iga nädal avaldatavaid analüüside tulemustele annavad kommentaarid ETKI teadurid Sirje Tamm ja Priit Pechter.