Liigu sisu juurde

Otsi lehelt

Avaleht / Sordid / Heintaimed / Harilik aruhein
h
Harilik aruhein
Varajane

Arni

  • sobib heina ja silo valmistamiseks
  • algareng ja kevadine kasv kiire
  • kõrge toiteväärtus
  • hea seeduvusega
Hinnakiri

Lisateave

Merike Harjo

Merike Harjo

Köögivili, kartul

merike.harjo@etki.ee +372 776 6926; +372 513 4723
  • Detailid

    • Liik

      Harilik aruhein

    • Sordi tunnused

      Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein, kasutatakse põldheinas ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, ka karjatamisel üsna vastupidav. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste

    • Majanduslikud omadused

      Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire, saagivõime ei lange oluliselt ka suvel, haljasmassisaagilt ületab sorti Jõgeva 47 3-10%, kuivainesaagilt 2-7% ja seemnesaagilt 10%. Seemet on põhivõrdluskatse andmeil saadud kuni 570 kg/ha. Taimel on rikkalikult juurmisi lehti, mistõttu rohi on hea seeduvusega, lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%, toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga Jõgeva 47 samal tasemel, väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil Jõgeva 47. Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui Jõgeva 47. Kasutuskestvus 5-6 aastat

    • Haiguskindlus

      Kroonrooste suhtes vastupidavam kui Jõgeva 47 – põhivõrdluskatse andmeil on lehepinnast nakatunud vastavalt 16 ja 37%

    • Soovitus kasvatamiseks

      Püsib kaua rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel, keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht. Külvisenorm puhaskülvis 33, segukülvis 6-14 kg/ha. Külviaeg juuli lõpuni

    • Päritolu

      Paremate aretusnumbrite ja kohalike looduslike vormide baasil moodustatud sünteetilised populatsioonid nr. 519 ja 732, millest on tehtud üksik- ja rühmvalikuid taimede talve- ja haiguskindlusele.

    • Aretaja

      Herbert Korjus

    • Sordileht

      1993