- sobib heina ja silo valmistamiseks
- algareng ja kevadine kasv kiire
- kõrge toiteväärtus
- hea seeduvusega
Liik
Harilik aruhein
Sordi tunnused
Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein, kasutatakse põldheinas ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, ka karjatamisel üsna vastupidav. Kaasliigid: punane, roosa ja valge ristik, lutsern, põldtimut, karjamaa-raihein, punane aruhein, aasnurmikas, aas-rebasesaba, kerahein, ohtetu luste
Majanduslikud omadused
Algareng ja kevadine kasv suhteliselt kiire, saagivõime ei lange oluliselt ka suvel, haljasmassisaagilt ületab sorti Jõgeva 47 3-10%, kuivainesaagilt 2-7% ja seemnesaagilt 10%. Seemet on põhivõrdluskatse andmeil saadud kuni 570 kg/ha. Taimel on rikkalikult juurmisi lehti, mistõttu rohi on hea seeduvusega, lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%, toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga Jõgeva 47 samal tasemel, väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil Jõgeva 47. Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui Jõgeva 47. Kasutuskestvus 5-6 aastat
Haiguskindlus
Kroonrooste suhtes vastupidavam kui Jõgeva 47 – põhivõrdluskatse andmeil on lehepinnast nakatunud vastavalt 16 ja 37%
Soovitus kasvatamiseks
Püsib kaua rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel, keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht. Külvisenorm puhaskülvis 33, segukülvis 6-14 kg/ha. Külviaeg juuli lõpuni
Päritolu
Paremate aretusnumbrite ja kohalike looduslike vormide baasil moodustatud sünteetilised populatsioonid nr. 519 ja 732, millest on tehtud üksik- ja rühmvalikuid taimede talve- ja haiguskindlusele.
Aretaja
Herbert Korjus
Sordileht
1993
