Liigu sisu juurde

Otsi lehelt

Avaleht / Sordid / / Ohtetu luste
h
Ohtetu luste

Lehis

  • produktiivne pikaealisus
  • hea põuakindlus
  • tugevasti võsunditega leviv
Hinnakiri

Lisateave

Merike Harjo

Merike Harjo

Köögivili, kartul

merike.harjo@etki.ee +372 776 6926; +372 513 4723
  • Detailid

    • Liik

      ohtetu luste

    • Sordi tunnused

      leherikas kõrgekasvuline vegetatiivselt leviv pealishein

    • Majanduslikud omadused

      Pikaajalistel niitudel on saagivõime väga suur. Taimik hakkab kevadel varakult kasvama, hoogne kasv jätkub ka pärast esimest niidet. Taimedel on tugevasti arenenud juuresüsteem, mistõttu sort on põuakindel ja ädal kasvab kiiresti ka põuaga.Levib lühikeste või keskmise pikkusega mullasiseste võsunditega. Nooremates kasvufaasides koristamisel hea söödavuse ja keskmise toiteväärtusega. Suure suhkrusisalduse tõttu sileerub hästi. Haljasmassist moodustavad generatiivvõrsed keskmiselt 14, vegetatiivsed pikkvõrsed 84 ja lühivõrsed 2%. Arvukad võrdlemisi pehmed ja laiad kõrrelehed moodustavad saagist keskmiselt 55%.

    • Haiguskindlus

      Lehtede vähene nakatumine pruunlaiksusesse tagab hea söödavuse

    • Soovitus kasvatamiseks

      Pole nõudlik mulla viljakuse, küll aga õhustatuse suhtes. Sobivad parasniisked mineraal- ja kuivendatud madalsoomullad, keskmise sügavusega rähk-, saviliiv- ja liivsavimullad, hästilagunenud turvasmullad ning üleujutatavad lammimullad. Halvasti sobivad õhukesed rähk-, liiv- ja savimullad ning vähelagundunud turvasmullad. Kuigi sort on vastupidav üleujutusele, ei talu ta kõrget põhjavett, Söödaks koristamisel niita loomisfaasi algul ja ädalais enne alumiste lehtede kuhtumist. Liighilisel koristamisel saadakse madala toiteväärtusega sööt. Kultuurniidul kahe- või kolmeniiteliseks kasutamiseks. Külvisenorm: puhaskülvis 38, segukülvis 8-30 kg/ha, külvata juuli lõpuni.

    • Päritolu

      Täpselt teadmata päritoluga proovid, millest enamik pärineb arvatavasti Rakendusbotaanika Büroo Sangaste katsepunktist. Haljasmassi- ja seemnesaagile ning leherikkusele suunatud korduva üksik- ja massvaliku läbinud aretusnumbritest moodustati sünteetiline populatsioon.

    • Aretaja

      Herbert Korjus, Aleksander Adojaan

    • Sordileht

      1962