Rege rauta suvel, kevadesse tagasi vaatame samuti suvel. Sest klimatoloogiline suvi on käes, Jõgeval algas see 1 juunil koos ööpäeva keskmise temperatuuri tõusuga üle 13 kraadi. Naljaka kokkusattumisena toimus seesama tähtis sündmus ka eelmisel aastal täpselt samal kuupäeval. Kui eelmisel kevadel tõmbas tähelepanu endale sademete rohkus, siis sel aastal rääkisime pigem sellest, kui ebameeldivalt külm ikka veel on. Vaatamegi tagantjärgi targana statistikale otsa, kas siis oli külm või oli see lihtsalt üks inimlik tunne.
Statistika ütleb, et kolme kevadkuu keskmisena oli õhutemperatuur Eestis normilähedane - kevade keskmine õhutemperatuur oli 4,6 °C (norm 4,9 °C). Päikest oli normist rohkem, sademeid aga vähem. Täpsemalt kuude kaupa vaadates saab siiski selgemaks, et päris tühja koha pealt see "külma kevade" tunnetus siiski ei tekkinud.
Märts oli pikajaliste keskmiste näitajatega võrreldes soe, päikseline ja kuiv - Eesti keskmine temperatuur oli kliimanormist kraadi võrra kõrgem ja sademeid vaid 13% keskmisest, päike paistis 236 tundi (160% normist). Alates 1961. aastast oli selle aasta märts nii sademete vähesuselt kui ka päikesepaiste kestuselt teisel kohal. Heltermaa sai aga lausa uue märtsikuu soojarekordi: 14,4 °C. Algus oli justnagu lootustandev. Edasi arenes aga kevad pika lumise talve järel tõepoolest küllalt aeglaselt ja visalt. Kevade alguseks (keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle 5 kraadi) kujunes suuremas osas Eestist 18-19 aprill, põhjarannikul alles 1. mai. Kui Lääne-Eestis sulas lumi põldudelt märtsi alguses, siis Lõuna-Eestis toimus see alles märtsi lõpus; Jõgeva ümbruses, Lääne- ja Ida-Virumaal veel hiljem. Viimane lumesadu registreeriti üksikutes kohtades veel 4. mail. Samal ajal hakkasid varem lumevabaks saanud põllud (näiteks Saaremaal ja Kagu-Eestis) aprillis juba liigagi kuivaks muutuma.
Aprill ja mai kujunesid Eesti keskmisena umbes 1 kraadi võrra kliimanormist jahedamaks – aprilli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 4 ⁰C, mais 9,5 ⁰C. Esines küll üksikuid soojemaid perioode, kuid valdavalt oli ilm klimaatilisest keskmisest külmem. Jahedustunnet võimendas lisaks kõle tuul. Aprill oli tavapärasest palju jahedam Eesti idapoolses osas, mai kujunes pikaajalise keskmisega võrreldes oodatumast oluliselt külmemaks Lõuna-Eestis. Ka mulla soojenemine võttis aega.
Temperatuur tõusis püsivalt üle 10 kraadi mai teise dekaadi lõpus. Efektiivseid temperatuure kogunes jaheda ilma tõttu mai lõpuks kliimanormist umbes kahe nädala jagu vähem, Jõgeval 170 kraadi. Viimane ametlik öökülm mõõdeti 24. mail, mil Tallinn-Harku jaamas oli 2 cm maapinna kohal -1,1 °C ja Kärdlas -0,1 °C. Sisemaal oli küllalt tugev öökülm päev varem - 23. mai varahommikul (Tartus -2,6 °C, Jõgeval -1,5 °C).
Sademete poolest oli kevad üle kogu Eesti väga kuiv, veel kuivem on kevad olnud 12 aastal. Kolme kevadkuu summaarne sademete hulk oli Eesti keskmisena 83 mm (75% normist). Sama kuiv kevad oli näiteks 2016. aastal. Kõige kuivem kuu oli märts - Eesti keskmisena vaid 4 mm. Märtsi teisel dekaadil ei sadanud paljudes kohtades üldse. Mõnevõrra leevendas olukorda siiski nii märtsis kui aprillis taastekkinud õhuke lumekiht. Kõige vihmasem kuu oli mai, mil sadas Eesti keskmisena 49 mm ehk 118% normist. Maikuu osakaal kolme kuu sademetest oli 60%.
